24. Venna sõjalugu.

SL 1910.
H, Setu 1903, 244 (118) < Helbi k. - Jak. Hurt < Miku Ode (1903).

Sõa_ks nu sõnomõq tuudiq,
vainukiräq kannõtiq,
lasti_ks kiräq lavva pääle,
panti_ks nuuq kiräq paja pääle.
Kiä_ks no karas´ kaema,
kua läts no_ks kirjo tundma?
Vell´o_ks karas´ kaema,
vell´o_ks no tull´ tundma.
Esi_ks tä hinele kynõli:
"Kelles iks kõrd sõtta minnäq,
kelles iks veerdä Vinnemaalõ?"
"Kuulõ_ks mu sirgõ sysari,
mõista_ks, meelimar´akõnõ -
sysaril iks kõrd sõtta minnä,
velil iks nooril kodo jäiäq!"
Oo_ks sirgõt sysarda,
oo_ks meelimar´akõist!
Istõ_ks sysar eht´mä,
kääni_ks tä jalgo kängmä,
esi_ks tä ehit´, esi iki,
esi_ks tä kabist´, esi kahidsi.
Vele_ks-keist noorõkõist -
ärä_ks tä küündü küsümä:
"Kuulõ_ks, mu sirgõ sysar,
mõistaq, meelimar´akõnõ:
kas um sul iks olga uibonõ,
kas um sul iks pihta pihlapuinõ,
sälgä_ks säksa sarapuinõ,
käe_ks-varrõq vahtõratsõq,
sõrmõkundiq kuslapuidsõq?
Kas um sul iks süänd sisse lüvväq,
kas um sul julgu pääle joostaq?"
Neio_ks ikula kynõli,
lasi_ks tä vasta lainõl:
"Vele_ks-sa-kene noorõkõnõ,
ime_ks-latsi helläkene,
eka olõ-i_ks mul olga uibonõ,
eka olõ-i_ks mul pihta pihlapuinõ,
sälgä olõ-i mul säksa sarapuinõ,
käe- olõ-i mul -varrõq vahtõratsõq,
eka olõ-i mul süänd sisse lüvväq,
eka olõ-i julgu pääle joostaq!"
Vel´o_ks-kõist noorõkõist,
ime_ks-last helläkeist!
Istõ_ks vell´o ehtimä,
käänü_ks tä jalgo kängimä.
Ime_ks otsõ ehtit,
kandja otsõ kaputit,
sysar iks sõrmkindit,
vele_ks-naane vask´vüüd,
ese_ks ilost´ hobõsit,
vell´o_ks voolits´ vehmrit.
Sai_ks vell´o ehtinüs,
imekana kabistõdus,
nakas´ iks vell´o veerümä,
nakas´ iks sõtta sõitma,
Vinnemaalõ viirdümmä.
Ime_ks-keist helläkeist -
ime_ks küündü küsümä,
maama_ks nõssi nõudma,
küsse_ks ime esega,
küsse_ks vanõbaq mõlõbaq:
"Kunas mi_ks sinno kodo ooda,
kodo_ks mi ooda, tarrõ taha?"
Vell´o_ks ikula kynõli,
lasi_ks tä vasta lainõl:
"Ime_ks-kene, esekene,
sys iks minno kodo uutkõq,
kodo_ks uutkõq, tarrõ tahtkõq,
kui_ks jo varõs valgõst lätt,
kaarna_ks lumõkarvalitsõst!
Sys iks minno kodo uutkõq,
kodo_ks uutkõq, tarrõ tahtkõq!
S´oo_ks ma kõrralda kynõli,
ai_ks ma juttu ilm-as´anda -
sys iks minno kodo uutku-i,
kodo_ks uutku-i, tarrõ tahtku-i!
Sys iks ti minno kodo uutkõq,
kodo_ks uutkõq, tarrõ tahtkõq,
kui_ks n´ooq paiuq pudsulõ lääväq,
imä- nakas iks -leppä lehti ajama!
Paiu_ks-pudsust pudõr kiitkeq,
lepälehist leib küdsäq -
kodo oodaq uutsõlla,
vahi_ks taari vahtsõlla!"
Ime_ks-keist helläkeist!
Lätsi_ks no vell´o veerimä,
imekana_ks kalluma,
ese_ks istõ ede pääle,
sysar iks sõrmi nõalõ,
ime_ks piire perä pääle,
vell´o_ks no pand´ pardahe,
vell´o_ks naane veere pääle -
kyik saiq nimä_ks veljä saatma.
Ime_ks lausi meelestäni,
lausi_ks no meele poolõstani:
"Poja-no_ks-kõnõ, poisikõnõ,
kui sa_ks läädeq üle mere,
ärä_ks sa jooguq mere vett!
Selle_ks sa joogu-i mere vett:
mereh iks pall´o meeste päid.
Kui sa_ks läädeq üle Narva,
ärä_ks sa jooguq Narva vett -
Narvah iks pall´o naistõ päid!
Kui sa_ks läädeq üle Kuiva,
ärä_ks sa jooguq Kuiva vett -
Kuivah iks pall´o koolijit!
Juu_ks sa vett vitsistüst,
laku_ks vett landsikost,
poja_ks-kõnõ, poisikõnõ,
mino_ks meelimar´akõnõ!"
Lätsi_ks tä sõtta sõitma,
Vinne väkke viirdümmä.
Olli_ks tä umani aoni,
tuvi, olli tä_ks tuuni tunnini -
sõa tulli_ks hulka huulitsahe,
sõa_ks-parki paja ala.
Ime_ks uut´ tuud aigu,
tuud iks tunni tulõvat,
kunas iks varõs valgõs lätt,
kaarna_ks lumõkarvalitsõst.
Tulli_ks tuu tunnikõnõ,
astõ_ks tuu aokõnõ:
valgõ tulli_ks varõs moro pääle,
valgõ vääne värehille.
Ime_ks nu kaldu kaema,
oodi tä_ks umma pojakõist,
kai_ks tä umma kanakõist.
Lätsi_ks paiuq pudsulõ,
imä_ks-lepäq lehtimä.
Ime_ks-keist helläkeist -
paiu_ks-pudsust pudru kiit´,
lepä_ks-lehist leevä küdsi,
oodi_ks tä kodo uudsõlla,
vahe_ks tä taari vahtsõlla.
Sõa tulli_ks hulka huulitsallõ,
sõa tulli_ks parki paja ala:
“Tulõq sa_ks, ese, tunnõq poiga,
saa_ks sa, ime, saadaq lats,
tulgõ_ks ti tarrõ tuuma,
veerge_ks ti tarrõ viimä!"
Kyik joosi_ks naaq vällä värehille,
kui_ks no sõidi sõahulk,
kui_ks no veeri Vinne vägi.
Ese_ks-keist helläkeist,
maamakõist, mar´akõist -
ese tundsõ_ks umist ilohobõsist,
vell´o tundsõ_ks voolivehmrist,
ime tundsõ_ks umist ehtist,
kandja_ks umist kaputist,
sysar iks sõrmkindist,
vele_ks-naane vaskivüült.
Ime_ks-keist helläkeist,
maamakõist, mar´akõist -
laot´ iks tä tii linikitse,
katt´ tä_ks maalõ kaalipoolõq,
pand´ iks tä maalõ pallapoolõ.
Ime_ks lausi meelestäni,
lausi_ks tä meele poolõstani:
"Poja_ks-kõnõ, poisikõnõ,
mino_ks sa kallis kananõ,
liigu_ks sa maalõ linikelle,
kaalu_ks sa kaalipoolõlõ!"
"Ime_ks-sa-kene helläkene,
maama, meelimar´akõnõ,
maalõ saa-i ma liikuq linikelle,
kalduq saa-i ma kaalipoolõlõ:
päse-i mul pässäq päitsilt,
päse-i mul sõrmõq suitsilt,
päse-i mul jalaq jalussist!"
Ime_ks-keist helläkeist -
ime_ks tekk´ viieq virdeq,
ime_ks tekk´ kolmõq lipõq:
üte tekk´ tä_ks lipõ linno[h]kitsõ,
tõsõ tekk´ tä kal´a kadajatsõ,
kolmanda tekk´ iks vii verditse,
sulat´ iks tä käeq suitsist,
sulat´ iks pässäq päitsist,
sulat´ iks tä jalaq jalussist.
Säält iks tä tarrõ tagasi,
tarõ_ks lävele lähesi,
haari_ks tä tarõh tehrütädä,
tehrütädä, teretellä:
"Tere_ks mu ese, tere ime,
uma_ks mu vanõbaq mõlõbaq,
pääle_ks mu sirgõ sysar,
mino_ks veerüs velenaane,
pääle_ks mu vell´o noorõkõnõ!
Kas uinuq ti_ks minno uutõh,
minno_ks sõast uutõh,
minno_ks vainust vahtih?"
Vrdl: SL I, 209-229. Ltl: 531, 550-556, 574-579, 604.