25. Lunastatav neiu.

SL 1911.
H, Setu 1903, 561 (76) < Kolovinna k. - Jak. Hurt < Martini Ir´o (1903).

Nägünese, kuulunõsõ -
laula üte laulukõsõ,
isi ilokõrrakõsõ!
Vell´o võtt´ vinne naase,
sysar saldõ syamiist.
Elli päävä, kai kats,
velel sai naane võõdõtus,
sysarõl syamiis sallitus.
Tahtsõ_ks tä tõlda istma,
sinilippu liikma.
Sai_ks tõlda istma,
sinilippu liikma.
Neiokõist iks noorõkõist,
noorõkõist, nõrgakõist -
löüs iks tä tõlla tõrvatõtu,
sinilipu liivatõtu.
Tahtsõ_ks tõllasta paedaq,
sinilipusta linnadaq -
saa-s tõllast imp paedaq,
sinilipusta linnadaq!
Lätsi_ks vinneh veerümä,
lätsi_ks putar Poolamaalõ.
Ärä_ks tä läts tükü tiid,
veidikese vett pite.
Neio_ks lausi meelestäni,
lausi_ks meele poolõstani:
"Piä_ks vinneh, vineläne,
piä_ks sa putar, poolakõnõ -
lasõ_ks ma kae kodo poolõ,
hiidä silmi hellä poolõ!"
Kiä näi kotoh käuvat,
eloliinah liikvat?
Ese näi kotoh käuvat,
eloliinah liikvat.
Neio_ks, ma lausi meelestäni,
esi ma_ks iki, esi ütli,
ütli_ks ma umalõ esele,
kasvatajallõ kaipsi:
"Esekene_ks helläkene,
tätäkene, tähekene,
osta_ks sa tütär syasta,
sya säitsme sisestä,
viie vainu vaihhõlt,
kuvvõ vainu kottalt!"
Ese_ks lausi meelestäni,
lask´ meele poolõstani:
"Tüttereni_ks armahõni,
minga ma osta, tüttereni,
minga_ks kauplõ, mu kananõ?"
Neio_ks lausi meelestäni:
"Esekene_ks helläkene,
kollq um iks sul aita kotoh,
viis aita velisih,
kollq aita kulda täüs,
viis aita vilja täüs -
ütsi_ks sa annaq mino iist,
tõnõ tõõlulõ tõodaq,
kolmas viil jälki jäänenes!"
Esekeist iks helläkeist -
esel läts aita halõhõst,
kattõ aita kallist.
Ese_ks lausi meelestäni:
"Tütte_ks-reni, armahõni,
ega_ks taa olõ-i ese süüd,
olõ-i kaihh kasvatajal -
taa_ks noorõ neio süüd,
neio süüd, kabo kaihh:
esi ihksiq ellenäni,
kavatsõlliq kasvuh!
Jääs aita andmalda,
kats aita kallutamalda.
Mineq sa_ks iäst, eläq kavva,
syaleibä süümä,
vainukandsu kastma!"
Naksi_ks vinneh veerümä,
läts´ putar Poolamaalõ,
läts iks vinneh vett pite,
kalajärve kaldu.
Neio_ks lausi meelestäni,
neio meele poolõstani:
"Piä_ks sa vinneh, vineläne,
piä_ks sa putar, poolakõnõ -
lasõ_ks ma kae kodo poolõ,
hiidä silmi hellä poolõ!"
Kiä näe kotoh käuvat,
eloliinah liikvat?
Ime näi kotoh käuvat,
eloliinah liikvat.
Neio_ks lausi meelestäni,
neio meele poolõstani:
"Imekene_ks helläkene,
maamakõnõ, mar´akõnõ,
osta_ks sa tütär syasta,
sya säitsme sisestä,
viie vainu vaihhõlt,
kuvvõ vainu kottalt!"
Ime_ks lausi meelestäni,
lausi meele poolõstani:
"Minga_ks osta, mu tütteri,
minga_ks kauplõ, mu kananõ?"
Neio_ks jäl lausi meelestäni,
neio_ks imele ütteli,
neio_ks maamalõ manidsi:
"Imekene_ks helläkene,
maama, meelimar´akõnõ,
kollq oo_ks sul lauta kotohna,
viis lauta velisih,
kats um sul lauta karja täüs,
kolm lauta Kullõssit -
ütsi_ks sa annaq mino iist,
tõnõ tõõlulõ tõodaq,
kolmas iks jälki jäänenese!"
Neio_ks imme helläkeist,
neio maamat, mar´akõist -
lätsi_ks täl kari kallist,
vereväq vidäväst:
"Tüttereni armahõni,
s´oo_ks olõ-i ime süüd,
ime süüd, kandja kaihh,
s´oo um iks neio süüd,
neio süüd, kabo kaihh:
kiä_ks sul käsk´ kinäste kävvuq,
käsk´ ollaq uhkõhe!
Esi sa_ks ihksiq ellenäni,
kavatsõlliq kasvuh!"
Nakas´ iks vinneh veerümä,
läts´ putar Poolamaalõ,
ärä_ks tä läts tükü tiid,
läts vinneh vett pite.
Neio_ks ikk´, esi istõ.
Neio_ks lausi meelestäni,
lausi meele poolõstani:
"Piäq sa_ks vinneh, vineläne,
piä_ks sa putar, poolakõnõ -
lasõ ma_ks kae kodo poolõ,
hiidä silmi hellä poolõ!"
Kiä näi kotoh käuvat,
eloliinah liikvat?
Näi_ks ma vele käuvat,
eloliinah liikvat.
Neio_ks lausi meelestäni,
lausi meele poolõstani:
"Velekene_ks noorõkõnõ,
noorõkõnõ, nõrgakõnõ
osta_ks sa sysar syasta,
sya säitsme sisestä,
viie vainu vaihhõlt,
kuvvõ vainu kottalt!"
Vell´o_ks lausi meelestäni,
lausi meele poolõstani:
"Minga_ks osta, mu sysari,
minga_ks kauplõ, imekana?"
Ärä_ks ma, neio, vasta lausi,
kabo, katsildõ kynõli:
"Velekene_ks noorõkõnõ,
kallis imekanakõnõ,
kollq um sul iks hõbõst kotohna,
um iks sul viis verevät -
ütsi_ks sa annaq mino iist,
tõnõ tõõlulõ tõodaq,
kolmas iks jälki jäänenes!"
Vell´o_ks lausi meelestäni,
lausi meele poolõstani:
"Sysarõni_ks armahõni,
mineq sa_ks iäst, eläq kavva,
ärä sa_ks olõq otsani!
Ega ma_ks sullõ hobõst anna-i,
verevät veerätelle-i -
ega ma_ks, veli, viina juu-s,
kõrvalmaad ma kõnõlõ-s!
Sullõ kätte kärätelli,
sullõ ma_ks nu suuhtõ soovõ:
“Sysarõni_ks armahõni,
viirku-i vineläsele,
mingu-i, sysar, syamehele!”
Esi sa_ks lätsiq umal meelel,
esi sa_ks kitiq umal keelel,
kullõ-s sa vele kiildmist,
kae-s vasta-kaitsmist.
Ku_ks lätsiq, nii eläq,
kui_ks kalduq, nii kasuq -
sõaleibä süümä,
vainukandsu kastma!"
Miä sys tetäq, kohe minnäq?
Lätsi_ks jäl vinneh veerümä,
lätsi_ks putar Poolamaalõ,
lätsi_ks jäl sysar sõitma,
imekana kaldumma.
Neio jäl iks läts tükü tiid,
tükü tiid, pala maad.
Ärä_ks lausi meelestäni,
lausi meele poolõstani:
"Piä_ks vinneh, vineläne,
piä_ks putar, poolakõnõ -
lasõ ma_ks kae kodo poolõ,
hiidä silmi hellä poolõ!"
Kiä näe_ks kotoh käuvat,
eloliinah liikvat?
Sysarõ näe_ks kotoh käuvat,
eloliinah liikvat.
Neio_ks, ma lausi meelestäni,
neio meele poolõstani:
"Sysarõni armahõni,
mino kallis imekana,
osta_ks sysar sa syasta,
sya säitsme sisestä,
viie vainu vaihhõlt,
kuvvõ vainu kottalt!"
Sysar iks lausi meelestäni,
lausi meele poolõstani:
"Minga_ks osta, mu sysari,
minga_ks kauplõ, imekana?"
Neio_ks lausi meelestäni:
"Sysarõni_ks armahõni,
kollq um iks sul sõlgõ kotohna,
viis sõlgõ velisih -
ütsi_ks sa annaq mino iist,
tõnõ tõõlulõ tõodaq,
kolmas sul jälki jäänenese,
jääs viies velitsille,
minga sul iks kävvuq kinäste,
minga_ks ollaq uhkõhe!"
Sysar iks lausi meelestäni,
lask´ meele poolõstani:
"Oh iks mu sirgõ sysari,
oh iks mu meelimar´akõnõ,
saa-i minost ostjat,
kapo välläkaejat!
Ega s´oo olõ-i_ks sysarõ süüd,
sysarõ süüd, kalli kaihh,
s´oo om iks neio süüd,
neio süüd, kabo kaihh:
ega_ks sinno ese anna-s,
ese anna-s, ime panõ-s,
ega_ks veli viina juu-s,
ega_ks sysar sõbrah olõ-s -
esi_ks sa lätsiq, esi eläq,
esi_ks sa kalduq, esi kasuq!
Mine sa_ks iäst, eläq kavva,
sõaleibä süümä,
vainukandsu kastma!"
Neiokõist iks noorõkõist,
noorõkõist iks nõrgakõist -
esi tä_ks läts´, esi ikk´,
esi_ks tä kaldu, esi kahits´:
"Tulõ_ks minnäq, miä tetäq -
ärä_ks mul minnäq lohtuvallõ,
ei meelitahtuvallõ!
Olli_ks ma ulli neiokõnõ,
meeleldäq meelimari:
kui_ks nuuq kos´aq kodo tulliq,
n´ooq viinaq velitsille,
mõtli ma_ks ollõv liina linikel,
paha-hüä pabojal!
Olõ-i liin linikel,
paha-hüä pabojal,
um iks liin leental,
kapos´ kardavanikõl!
Neiokõist iks noorõkõist -
tulõ_ks minnäq, miä tetäq!
Hot´ oll´ mul iks kodo kullanõ,
olli illos´ elämine,
saa-s kodost ostjat,
velest vällävõtjat!"
Lätsi_ks jäl vinneh veerümä,
lätsi_ks putar Poolamaalõ.
Ärä_ks läts tükü tiid,
tükü tiid, pala maad.
Lätsi_ks vinneh vett pite,
kalajärve kavvõndõhe.
Neio_ks lausi meelestäni,
lausi meele poolõstani:
"Piä_ks sa vinneh, vineläne,
piä_ks putar, poolakõnõ -
lasõ_ks ma kae külä poolõ,
hiidä silmi hellä poolõ!"
Kiä näe_ks küläh käuvat,
külä tanomih tands´vat?
Külä-näi_ks-vele käuvat,
tanomih tands´vat.
Ütli_ks külä-ma-velele,
külävelele veerädi:
"Külä_ks-veli, hüä veli,
mino meelimar´akõnõ,
painu ma_ks sinno pallõmma,
hiidä hellile synolõ:
osta_ks sa sysar syasta,
sya säitsme sisestä,
viie vainu vaihhõlt,
kuvvõ vainu kottalt!"
Oh kütse küläveli -
ärä_ks tä lausi meelestäni,
uma meele poolõstani:
"Minga ma_ks osta, neiokõnõ,
minga ma_ks kauplõ, kabokõnõ?
Eski ma_ks olõ vaenõlats,
ilma eseldä, imeldä,
kulla, kogoni vaenõ.
Tulõ-i uni maatõh,
suiku suuri mõtõldõh,
olõ_ks ma vaenõ varba pääl,
ohulinõ orrõ pääl!"
Neiokõist iks noorõkõist,
ärä_ks tä lausi meelestäni,
lask´ meele poolõstani:
"Küläveli_ks, hüä veli,
ärä sa_ks ikkuq, murõhtagu-i,
pall´o hinnäst pahandagu-i,
osta_ks sa sysar syasta,
sya säitsme sisestä -
sino_ks elo ehitelle,
sino_ks, vele, veerätelle!"
Ärä_ks tä lausi meelestäni,
lausi meele poolõstani:
"Oh iks sa, näküs´ külänäio,
oh iks sa, kapus´ küläkabo,
minga ma_ks osta, küläveli,
veerätelle, viirmäne?"
Neio_ks tuu lausi meelestäni:
"Velekene_ks noorõkõnõ,
imelats helläkene,
kollq um sul iks kirvõst kotohna,
viis kirvõst velisih -
ütsi_ks sa annaq mino iist,
tõnõ tõõlulõ tõodaq,
kolmas jälki jäänenese!"
Oh tuu_ks kütse küläveli,
oh veli viirmäne -
osti_ks sysarõ syasta,
sya säitsme sisestä,
viie vainu vaihhõlt,
kuvvõ vainu kottalt!
Ärä_ks tä osti otsanist,
küläveli viimätsest,
ärä_ks tä neio naisõst nait´,
ärä_ks ost´ ubasuust.
Neiokõist iks noorõkõist,
noorõkõist, nõrgakõist -
velel olliq huunõq hukanuq,
olliq katusõq kakõnuq,
olli_ks velel maja matal´,
olli kaartõq kasinaq.
Neiokõist iks noorõkõist,
noorõkõist iks, nõrgakõist -
neio oll´ jo ilmah pall´o iknu,
paha-pall´o pahandust nännüq -
kyõ_ks tä jumalat pallõl´,
kyõ_ks tä Marijat manits´.
Neiol oll´ korgõ uma kodo,
olli illos´ elämine.
Ärä_ks kuuli uma kodo,
maalõ läts vele maja.
Küläveli oll´ väega vaenõ,
kest küllä kehväline.
Vell´o kodo läts korgõpast,
elämine ilosapast -
lätsi_ks kyik neio ynnõ pääle,
pojanaase puhkusõ pääle.
Neio_ks ikk´ esä pääle,
kuuk´ uma kodo pääle,
pallõl´ iks esse, pallõl´ imme,
pallõl´ iks veljä viirmäist,
ütel´ iks umalõ sysarõllõ:
"Esel lätsi_ks aita halõhõst,
läts viljä vidäväst;
kui_ks ma imelt armu küsse,
imel läts jäl kari kallist;
kui_ks velelt hobõst veerätelli,
ega_ks veli hobõst anna-s,
verevät veerätelle-s;
kui ma_ks sysarõlt sõlgõ küsse,
küsse_ks katsi kaalatsit,
ega_ks sysar sõlgõ anna-s,
anna-s kattõ kaalatsit!
Oh iks vaest küläveljä,
ala ilma armõtut,
olli vaenõ üle valla:
vallah oll´ kykõ vaesõp,
kest küllä kehvätsep.
Muud olõ-s velel veerätellä,
andaq mino asõmõllõ -
veli_ks kirvõ veerädi,
taho_ks-puu tõotõlli.
Osti_ks tä sysarõ syasta,
sya säitsme sisestä
sya_ks-leibä süümäst,
vainukandsu kastmast."
Nägünese_ks, kuulunõsõ,
vell´o nakas´ iks ynnõh elämä:
nakas´ kari kasuma,
nakas´ vili vinnümmä,
vele läts kodo korgõpast,
elämine ilosapast.
Lätsi_ks kyik neio ynnõ pääle,
veeri üle silmävii -
neio jõudsõ_ks jumalat pallõlda,
jõudsõ_ks Marijat manida!
Olgu_ks nii, jääguq jälle!
Vell´o jäi_ks neioga kasuma,
velega vinnümmä.
Sai_ks näist paras paarikõnõ,
ütehüäq saiq mõlõmbaq,
ütekalliq katõkese.
Vell´o hot´ oll´ väega vaenõ,
oll´ väega ohulinõ,
vell´o võtt´ sysarõ syasta
syaleibä süümäst,
vainukandsu kastmast.
Eläse_ks naaq ilosahe,
kasusõq kallihe.
Nu_ks naaq tõnõtõist naara-i,
ikõda-i umma ello,
kurvada-i kasumist.
Eläse_ks naaq ilosahe,
jäävä_ks naaq iäst elämä,
kaugust kasuma,
meeni_ks Eessu elätäs,
Marija kallis [lask] kasvuda.
Vrdl: SL I, 230-245. Ltl: 551, 552, 555, 556.

SL 1912.
H, Setu 1903, 243 (117) < Helbi k. - Jak. Hurt < Miku Ode (1903).

Ese_ks-sa-kene helläkene,
tätä_ks-kene, tähekene,
kohe anni_ks mu, noorõ neiokõsõ,
anni_ks mu, meelimar´akõsõ?
Anni_ks sa sõttasõitjallõ,
anni_ks sa püssä pühkjälle,
anni_ks sa mõõga mõskjallõ,
kaala_ks-ravva kandjallõ!
Kuri tulõ_ks lugu kunigist,
vaivalinõ vanõbist -
viiäs iks mu kasa kavvõdõhe,
viiäs iks mu ülä Vinnemaalõ.
Ese_ks-kene helläkene,
maama_ks-kõnõ, mar´akõnõ,
osta_ks tütär syasta,
võta_ks vällä võõrõsist!
Ime_ks lausi meelestänni,
ese_ks meele poolõstanni:
"Minga osta ma_ks tütre sõast,
võta_ks ma vällä võõrõsist?
Eka_ks mul olõ-i rahha!"
Tütär iks lausi meelestänni:
"Ese_ks-kene helläkene,
sinol om iks kotoh kolm musta;
ime_ks-kene helläkene,
sinol iks kotoh kollq lehmä -
üts iks angõq mino iist,
tõne_ks tõlgulõ tõodaq!"
Ese_ks lausi meelestänni:
"Musta mul iks saa elo-aost,
tütärd iks täämbä-hummongust!"
Ime_ks jäl lausi meelestänni:
"Lehmä mul iks saa elo-aost,
tütärd iks täämbä-hummongust!"
Tütär iks jäl lausi meelestänni...
Kiä näkkü_ks jäl müüdä minevät,
kallis iks müüdä kaaluvat?
Sysarõ_ks näkk´ tä sõitvat,
näkk´ iks tä vele veerüvät.
Ärä_ks tä lausi meelestänni:
"Kuulõ_ks, mu sirgõ sysar,
kuulõ_ks, mu vell´o noorõkõnõ,
ostkõq ti sysar syasta,
võtkõ_ks ti vällä võõrõsist!"
Vell´o jäl iks lausi meelestänni,
lausi_ks tä meele poolõstanni:
"Kuulõq sa_ks, sirgõ sysari,
minga osta mi_ks sysarõ syast,
minga võta mi_ks vällä võõrõsist -
eka_ks mul olõ-i rahha,
olõ-i kulda kullakõsõl!"
Ärä_ks tä lausi meelestänni:
"Vele_ks-sa-kene noorõkõnõ,
um iks sul kaalah kaalakellä,
sõrmus um sõrmõh sysarõl -
üts iks ti angõq mino iist,
tõne_ks tõlgulõ tõotagõq!
"Kell iks mul saa elo-aost,
sõrmus saa_ks mul otsani uma -
sysard saa_ks täämbä-hummongust!"
Neio nakas´ iks syah ikma,
kulla nakas´ tä_ks väega kuukma.
Kiä näkkü_ks jäl müüdä minevät,
müüdä_ks no sõta sõitvat?
Ese näkk´ iks jäl müüdä minevät,
ime näkk´ iks tä syast sõitvat.
Neio_ks ikulõ isosi,
neio_ks lasku lainillõ.
Ärä_ks tä lausi meelestänni,
pallõl´ tä_ks ikuga esele,
ütel´ iks ikuga imele:
"Ese_ks-sa-kene helläkene,
maamakõnõ, mar´akõnõ,
võtkõ_ks ti tütär syasta,
võtkõ ti_ks vällä võõrõsist!"
Ese_ks jäl lausi meelestänni,
ime_ks meele poolõstanni:
"Meil iks olõ-i rahha,
olõ-i kulda mi kotoh -
minga osta mi_ks tütre syast,
minga võta_ks mi vällä võõrõsist?"
Neio_ks jäl lausi meelestänni:
"Ese_ks-sa-kene helläkene,
um iks sul kotoh kolm aita,
velisih viis aita -
üts iks annaq mino iist,
tõnõ_ks tõlgulõ tõodaq,
kolmas iks jälki jäänenes!"
Ese_ks lausi meelestänni:
"Tulõ_ks ait ärä andaq,
tulõ_ks kambrõ kaubõldaq,
sys saa_ks mu tütär syasta,
sys saa ma_ks võttaq võõrõsilt!"
Ese_ks aida and´,
ese_ks kambrõ kaubõl´,
ost´ iks tä tütre syast,
võtt´ iks tä vällä võõrõsilt.
Ese-sai_ks-tä-kodo elämä,
vele sai tä_ks majja vinnümmä,
sya võtt´ tä_ks säitsme siselt,
vainu võtt´ tä_ks viie vaihhõlt,
sya võtt´ tä_ks leibä sõkmast,
vainu- võtt´ tä_ks -kahhu kastmast.
Ese sai_ks tä kodo elämä,
ese sai_ks tä tüüd tegemä,
ese asõld ajama.
Vaata võrdlemise juhatusi eelkäiva laulu lõpetuses.