26. Vend veehädas ja Maielaul.

SL 1913.
H, Setu 1903, 263 (123) < Helbi k. - Jak. Hurt < Miku Ode (1903).

Vele_ks-kene noorõkõnõ,
tulli_ks tä ülest hummogul,
heidi_ks tä haino hiirolõ,
veie_ks vett verevälle.
Hiiro_ks no söödi, hiiro joodi,
lätsi_ks tä no nurmõ kündmä,
kallis iks atra kandma.
Vel´o_ks künd´ kübäräldä,
kanni_ks atra kaolda.
Ime_ks-keist helläkeist -
ime_ks ruttu ruvva kiit´,
sysar iks pia perrä vei,
vei_ks tä lämmä läniguga.
Oh iks no sirgõt sysard -
lätsi_ks tä nurmõ minemä,
kallis iks nurmõ kaldumma,
ärä_ks no kai katsipoodi,
kullõli kolmipoodi:
küpär iks jäänüq künninurmõ,
kaabo no_ks adra kaalalõ.
Oh iks no minno neiokõist,
minno_ks meelimar´akõist!
Haari_ks ma küssüq kübärält,
haari_ks ma kaoga kynõlda:
"Kuulõ_ks, küpär, kos kündjä,
kuulõ_ks no, kaabo, kos adrakandja?"
Küpär iks külmäste kynõli,
kaabo_ks kalõst vasta lausi:
"Vesi_ks vei sino vele,
lainõh iks vei imelatsõ!"
Säält tulli_ks ma kodo, kullakõnõ,
tulli_ks ma kodo kurvalinõ,
veeri_ks ma silmäviiline.
Ütli_ks ma ohu imele,
kah´o_ks ma uma kandjallõ:
"Ime_ks-kene helläkene,
maamakõnõ, mar´akõnõ,
ärä_ks sa ruttu ruvva keediq,
sysar, iks ma pia perrä vei -
lövvä-s iks ma vell´ot kündmäh,
kallist iks ma atra kandmah.
Haari ma_ks küssüq kübärält,
haari_ks ma kaoga kynõlda,
küpär iks külmäste kynõli,
kaabo_ks kalõst vasta lausi:
"Vei_ks vesi sino vele,
vei_ks lainõh imelatsõ!"
Minnä_ks merde ots´ma,
kala_ks-järve kaema.
Minga_ks minnäq mere pääle,
minga_ks laskõq lainillõ?
Parvõ tii_ks ma pardsipudsajitsõ,
tuuga_ks ma lasõ lainillõ,
tuuga_ks ma veeri vii pääle!”
“Tuuga saa-i laskõq lainõllõ!”
Neio_ks jäl imele kynõli,
mar´a_ks maamalõ manidsi:
"Ime_ks-kene helläkene,
minga_ks ma veerä vii pääle,
minga ma_ks lasõ lainõllõ?
Panõ_ks ma sõlõ sõvvakist,
lehe_ks mõlõmbaq mõlast,
tuuga ma_ks veerä vii pääle,
lää_ks ma sõlõl sõudma,
telel iks veerä vii pääle,
kae_ks no mere perä ala?"
Ime_ks opas´ kotosta,
karist´ iks kotost kalduh:
"Kae_ks sa mere perä ala,
veeräq vii põhja!
Miä um iks sõmmõr veerüsäp,
veerü_ks-säp, höörüsäp,
tuu_ks um sino vell´o,
kallis iks sino imekana!"
Neio tull´ jäl iks kodo kurvalinõ,
veeri_ks silmäviiline:
"Saa-i sõlõl sõvvutus!"
ärä jäl iks imele kynõli.
Ime ütel´ iks meelest minijälle:
"Sinol iks kaiho, minol kaiho,
minol iks kaiho ütevõrra,
sinol iks kaiho katõvõrra:
minol iks kattõ pojakõnõ,
sinol iks kattõ kasakõnõ,
sinol iks viidi ülä veli.
Minol iks kaiho ütevõrra,
sinol iks kaiho katõvõrra.
Mine_ks üllä ots´ma,
kasa_ks peräh kaema!"
Ärä_ks tä lausi meelestäni:
"Minga_ks ma veerä vii pääle,
minga_ks ma lasõ lainõllõ?"
Ime_ks lausi meelestäni:
"Tii_ks loodsik luigaluist,
parv iks pardsi pudsajist,
tuuga_ks sa veeräq vii pääle,
tuuga_ks lasõq lannu pääle!
Kae_ks sa mere perä ala:
miä um iks sõmmõr veerüsäp,
veerüsäp iks, höörüsäp,
tuu um iks sino ülä,
um iks kallis sino kasa!"
Neio_ks veeri vii pääle,
ärä_ks tä lasi lainillõ.
Umma läts tä_ks üllä ots´ma,
kasa läts tä_ks peräh kaema.
Sai_ks tä saabas verega,
kaput sai_ks hurmakarvalinõ.
Ime_ks küündü küsümä,
maama_ks nõssi nõudma:
"Mille_ks saabas verega,
kaput hurmakarvalinõ?
Um iks s´oo mehe meele veri,
um iks s´oo kasa kaala veri!"
"Kuulõ_ks sa, hüä ülä imä,
kuulõ_ks sa, kallis kasa imä:
olõ-i s´oo mehe meele veri,
olõ-i s´oo kasa kaala veri!
Tapi_ks ma laudah lambit,
kerä_ks-sarvõ oinit,
tapi_ks ma põhuh põrssit,
tapi_ks ma suluh suuri tsiko:
um iks põhu põrstõ veri,
um iks s´oo lauda lammastõ veri,
sulu_ks no suurdõ tsiko veri,
minga sai_ks mul kokko saapaq,
kokko sai_ks mul kuldakotakõsõq!"
Ime_ks-keist helläkeist -
ime_ks lausi meelestäni:
"Sai_ks ülä hukatus,
vaga_ks veri vaivatus!"
Neio_ks-kõnõ, noorõkõnõ!
Vrdl: SL I, 246-260. Ltl: 502, 503, 557, 558, 595, 598-601, ja SL I, 200-208. Ltl.: 553, 545, 548, 549, 597.