28. Haned kadunud ja Luuda minek.

SL 1915.
H, Setu 1903, 191 (92) < Helbi k. - Jak. Hurt < Miku Ode (1903).

Olgõ_ks mi suurõq vasta suvvõ,
kinä_ks mi vasta keväjät!
Tulõ_ks suur suvõkõnõ,
tulõ_ks kinä keväjäkene,
Marijil om iks Maar´o-lehm,
Pühä_ks Jüril Jut´o-lehm,
Pühä_ks Ristil Rist´o-lehm -
aja_ks mi hoitaq Jürile,
aja_ks mi kaitsaq Marijallõ!
S´oo_ks mi kõrralda kynõli!
Sulasillõ_ks anti suurt tüüd,
näüdsikille nädäli tüüd,
mullõ_ks no tüüd rõõmusat,
rõõmusat iks, hõlpusat:
haniq no_ks hoitaq, kanaq kaitsaq.
Ai_ks ma haniq vesile,
lasi_ks ma laglõq lainõllõ.
S´oo_ks mi kõrralda kynõli,
ai_ks ma juttu ilm-asjanda!
Kuuli_ks ma suuna sobina,
kuuli_ks ma ruuna robina,
süä_ks mul jahvi jänesest,
meeli_ks mõtõl´ mul mõtusõst.
Süäme olõ-s jahvõduq jäneseq,
meele_ks mõtõlduq mõtusõq -
tulli_ks no haugas Har´omaalt,
musta tsirku muilta mailta.
Neio_ks ma tarrõ tagasi,
tarõ_ks lävele lähesi:
"Vele_ks-kene noorõkõnõ,
võtaq sa_ks püssä pütü päält,
kaala_ks-rauda rambi päält,
tapaq sa_ks haugas Har´omaalõ,
musta tsirku muilõ mailõ!
Aie_ks tä haniq mul vesilt,
aie_ks tä laglõq lainilt -
säält iks ma pall´o pahasi,
säält iks ma veidü vihasi!"
Vell´o_ks kullõl´ sysarõ sõna,
kullõl´ iks uma oppusõ:
lätsi_ks tä püssäl püüdemä,
kaalaravval kaema.
Neio_ks-kõnõ noorõkõnõ!
Muilõ_ks anti muud tüüd,
sulasillõ suurt tüüd,
mullõ_ks töödä rõõmusat,
rõõmu_ks-sat, hõlpusat:
sorrõ_ks no pää sugimine,
lakõ_ks no pää labimine.
Soi_ks ma soradsõ hiusõ,
vaha_ks-ma-ladva lahutõlli,
soi_ks ma lõmmusugaril,
vahaladvol lahutõlli.
Oo_ks no minno neiokõist,
minno_ks no meelimar´akõist!
Naksi_ks ma, neio, ehtimä,
naksi_ks ma, kabo, kabistamma,
istõ_ks ma, neio, ehtimä,
kääni_ks ma jalgo kängimä.
Ai_ks ma sälgä hüä hammõ,
pääle_ks ma keeri kitasnika,
pääle_ks ma köüdi suurõ vüü
kui_ks tuu Viro vikahtkaari,
ette ma_ks panni tsõõri põllõ
kui_ks no ese aidauss,
rinda ma_ks panni suurõ sõlõ
kui_ks no kuu taivah,
pääle_ks ma lasi lajaq leheq
külä-kui_ks-vele künniravvaq,
arma_ks vele adraravvaq.
Kaala panni ma_ks tävve kaalatsit,
päähä panni ma_ks pähnä pääräti,
panni_ks ma tuppõ tuima ravva,
vüü_ks ala vaiba väidse.
Lätsi sys iks hillä ime mano,
lätsi ma sys tassa taadõ mano:
"Ime_ks-kene helläkene,
maama_ks-kõnõ, mar´akõnõ,
lää_ks ma luuda mäele,
vaski_ks-luuda varikohe!"
Ime_ks lausi meelestäni,
lausi_ks tä meele poolõstani:
"Mitä_ks sa luvvaga tiideq?"
Neio jäl iks lausi meelestäni:
"Muidõ omma_ks moroq är pühidüq,
vele_ks lastuq är labiduq,
meil iks moro pühk´mäldä,
vele_ks lastuq labimalda!"
Ime_ks lausi meelestäni,
lausi_ks tä meele poolõstani:
"Tütär iks hellä linnukõnõ,
mingu-i_ks luuda mäele,
vaski_ks-luuda varikohe,
kulda_ks-luuda kuusistuhe,
tina_ks-luuda teie pääle -
mine_ks sa aita mäele,
pääle mine_ks aida päälikohe!
Võtaq sa_ks võti vaja päält,
armas, iks asõmõ veerelt,
astu_ks sa aita mäele,
pääle mine_ks aida päälikohe,
võtaq sa_ks pund puutit,
nagõl iks Narva langassit,
haaraq sa_ks pühki puutil,
laapi_ks no vüü-langassil!"
Tütärd iks hellä linnukõist -
ärä_ks tä kullõl´ ime sõna,
kullõl´ iks uma oppusõ:
võtt´ iks tä võtmõ vaja päält,
armas, iks asõmõ veerest,
läts iks tä aita mäele,
pääle_ks aida päälikohe,
võtt´ iks tä punna puutit -
kirstu läts tä_ks kirivä külele,
vaka_ks valgõ var´olõ -
võtt´ tä_ks punna puutit,
nagla_ks Narva langassit,
haari tä_ks pühkiq puutil,
laapi_ks no vüü-langassil.
Saa-s iks puhas puutil,
lakõ_ks no vüü-langassil.
"Ime_ks-sa-kene helläkene,
lää_ks ma luuda mäele,
vaski_ks-ma-luuda varikohe!"
Lätsi_ks neio minemä,
lätsi_ks sys kabo kaaluma,
vali_ks no alla varikohe,
läts tä_ks kulda-kuusistuhe,
tina- läts tä_ks -luuda teie pääle,
vaski- läts tä_ks -luuda varikohe,
kulda- läts tä_ks -luuda kuusistuhe.
Kuuli_ks suuna sobina,
kuuli_ks ruuna robina,
meeli_ks no mõtõl´ mõtusõst,
süä_ks no jahvi jänesest -
meele olõ-s iks mõtõlduq mõtusõq,
süämel iks jahvõduq jäneseq:
vana tulli_ks meessi varikost,
kuri tulli_ks poissi kuusistust.
Mullõ ai tä_ks rinda riislõmma,
aiõ tä_ks kaala kaklõmma.
Riibi_ks tä rinnast, kaki kaalast,
riibi_ks tä rinnast ristikõrraq,
kaki_ks tä kaalast kaalahelmeq.
Johtuq mul iks tupõh tuimaq ravvaq,
vüü_ks all vaibaq väidseq,
võti ma_ks tupõst tuima ravvaq,
vüü_ks alt vaiba väidse,
söödi_ks ma poisi süämehe,
joodi_ks ma sisse julgõhe,
lasi_ks ma maalõ poisi massa,
poisi_ks ma süäme söödüle.
Sinnä sai_ks poissi tapõtus,
tapõtus, hukatus.
Säält lätsi ma_ks kodo kurvalinõ,
lätsi_ks ma velile vihanu,
kurvah ma_ks sei, kurvah jõi,
kurvah ma_ks istõ istõmillõ,
kurval iks ma paigolõ panõhtu.
Kiä_ks küündü küsümä,
kiä_ks nõssi nõudma?
Ime_ks söödi, ime joodi,
ime_ks küündü küsümä,
ime_ks nõssi nõudõma:
"Tütär iks hellä linnukõnõ,
mino_ks meelimar´akõnõ,
milles sa_ks kurvah kodo tulliq,
tulli_ks sa velile vihanu,
kurva_ks sa seiq, kurva jõiq,
kurva_ks sa istõq istõmillõ,
kurva_ks sa paigolõ panõhtuq?"
Tütär iks hellä linnukõnõ,
ärä_ks tä imele kynõli,
imele_ks ütel´ uma oho,
uma_ks tä kah´o kaibõlli:
"Kui lätsi ma_ks luuda mäele,
vaski- lätsi ma_ks -luuda varikohe,
kulda- läts ma_ks -luuda kuusistuhe,
tina- läts ma_ks -luuda teie pääle,
sys kuuli ma_ks suuna sobina,
kuuli_ks ma ruuna robina.
Meeli_ks mul mõtõl´ mõtusõst,
süä_ks mul jahvi jänesest -
meele olõ-s iks mõtõlduq mõtusõq,
süäme olõ-s iks jahvõduq jäneseq,
kuusistust iks tull´ kuri miis,
varikost tull´ iks vana miis,
ai_ks tä rinda riislõmma,
ai_ks tä kaala kaklõmma.
Kaki tä_ks kaalast, riibi rinnast,
kaki_ks tä kaalast kaalahelmeq,
riibi_ks tä rinnast ristikõrraq.
Johtuq mul iks tupõh tuima raud,
vüü all vaibaq väidseq,
võti ma_ks tupõst tuima ravva,
vüü alt vaiba väidse,
söödi_ks ma poisi süämehe,
joodi_ks ma sisse julgõhe,
lasi_ks ma maalõ poisi massa,
poisi_ks ma süäme söödü pääle.
Ime_ks-kene helläkene,
selle_ks ma kurvah kodo tulliq,
tulli_ks ma velile vihanu,
selle_ks ma kurvah söögi sei,
söögi_ks ma sei, joogi jõi,
kurvah iks sei, kurvah jõi,
kurvah iks istõ istõmillõ."
Ime_ks liigut´ liniket,
ese_ks kergüt´ kübärät:
"Tütär iks hellä linnukõnõ,
hüä sa_ks olliq, höste teiq,
armas iks olliq, au kanniq!
Vahtsõq omma_ks meil ehteq vaja pääl,
uvvõq omma_ks meil aidah orrõ pääl!"
Kutsuti sys kats kohtuhe,
mõlõba_ks viidiq mõisahe.
Kua sai_ks kohus korgõp,
kua_ks õigus ülep?
Neio sai_ks kohus korgõp,
neio sai_ks õigus ülep.
Kohe_ks tuu poissi matõtigi,
lag´a_ks-kaabo katõtigi,
suu_ks sinet´, maa veret´,
suu_ks siugi sinedi,
maa_ks veret´ mardikit.
Kohe_ks tuu neio matõti,
karda_ks-vanik katõtigi,
suu_ks sinet´, maa veret´,
suu_ks no sinet´ sitikit,
maa_ks no veret´ maasikit.
Keä käve_ks poissi ikõmah,
kua no_ks nopõ nuutskima?
Susi_ks käve ikõmah,
kahro no_ks nopõ nuutskimah:
susi_ks no lasi suurõ joro,
jänes iks lasi jälle joro.
Keä käve_ks neiot ikõmah?
Neiol tetti no_ks kalmu kaputinõ,
tetti_ks liiva linikene,
risti jo_ks Riia langassinõ.
Keä käve_ks neiot ikõmahe,
ikõ_ks-mahe, nuutskimahe?
Käve küll iks ilves ikõmah,
käve küll iks nuigus nuutskimah:
ilves iks iki ilosahe,
nuigus iks nuudsõ nobõhõhe.
Neio_ks-kõist noorõkõist!
Vaata võrdlemise juhatusi eelkäiva laulu lõpetuses ja 1896 lõpetuses.