29. Hääl kadunud.

SL 1916.
H, Setu 1903, 280 (130) < Helbi k. - Jak. Hurt < Miku Ode (1903).

Tulli_ks ülest hummogult.
Nõssi_ks pääs´o pääväkene,
astõ_ks no ao veerekene.
Aie_ks ma mõtsa ese kar´a,
vele_ks ma kirä keerätelli,
ai_ks ma Must´o mulla pääle,
ai_ks ma Sit´o silla pääle.
Naksi_ks ma, neio, laulõma,
kullakõnõ kuukuma,
ärä_ks ma lauli ilosahe,
ärä_ks ma kuugi kumõhõhe.
Ärä_ks viidi mul äälekene,
kutsuti ärä kurgukõnõ,
viidi_ks pillist Pihkõvahe,
viidi_ks sarvõst Saarõmaalõ.
S´oo_ks ma kõrralda kynõli,
jutu_ks ma as´anda ai:
viiä-s mul pillist Pihkvahe,
viiä-s mul sarvõst Saarõmaalõ -
saiva_ks mu synaq sysarillõ,
sai_ks nelä neitsi kätte.
Neio, kaldu ma kodo kar´a mant,
keeri_ks ma kodo kirä mant,
haari_ks ma veljä pallõlda,
ime_ks-kanalõ kynõli:
"Vele_ks-sa-kene noorõkõnõ,
mine_ks mu äältä otsima,
kummu_ks peräh kullõmma!
Ai_ks ma mõtsa ese kar´a,
vell´o_ks lehmäq ma liigutõlli,
ai_ks ma nopõ nurmõ pääle,
ai_ks ma kinä kesä pääle,
naksi_ks, neio, laulõma,
kulla_ks-kõnõ kuukuma,
sääl iks ma lauli ilosahe,
sääl iks ma kuugi kumõhõhe.
Ärä_ks mul viidi äälekene,
ärä_ks mul kutsuti kurgukõnõ,
viidi_ks mul pillist Pihkõvahe,
viidi_ks sarvõst Saarõmaalõ,
edi viidi_ks mul ruttu Roodsimaalõ.
S´oo_ks ma kõrralda kynõli,
jutu_ks ma as´anda ai:
viiä-s mul pillist Pihkõvahe,
viiä-s mul ruttu Roodsimaalõ,
viiä-s mul sarvõst Saarõmaalõ -
sai_ks mu synaq sysardõ kätte,
sai_ks mul nelä neitsi kätte!"
Vell´ot ai_ks ma äältä ots´ma,
kummu ai ma_ks peräh kullõmma.
Vell´o lää-s mul äältä ots´ma,
kummu lää-s timä peräh kullõmma.
Neio, ai ma_ks jalga vel´o saapaq,
neio, ai ma_ks sälgä vel´o särgi,
vel´o köüdi_ks ma vüüle vüüräti,
päähä panni_ks ma vel´o kübärä,
istõ_ks ma sälgä hiirolõ.
Sälgä panni ma_ks kulladsõ sadula,
esi_ks ma sai sadulallõ,
panni_ks ma jalaq jalussihe -
neio, lätsi ma_ks äältä ots´ma,
kummu lätsi ma_ks peräh kullõmma.
Kui_ks ma lätsi, neiokõnõ,
kui_ks ma kaldu, kabokõnõ,
lätsi_ks ma vell´o vereväga,
kõnnõ_ks ma kõrbi ruunaga.
Mino_ks no näiq külä neioq,
mino kaiq külä kaboq.
Saapist naa_ks ütliq sajamehe,
kindist naa_ks ütliq kirämehe,
vüürätist iks ütliq mino vele.
Eka no_ks veerä-s vell´o noori,
eka no_ks kaalu-s imekana!
Lätsi_ks ma, lätsi, neiokõnõ,
sõidi_ks ma üle simmõ silla,
kaldu ma_ks üle järve kaasõ.
Haari_ks ma sillalt küsütellä,
järve kaasõlt kadsatõlla:
"Agu sa_ks, sild, sisse satat,
järve_ks no kaasi, katski läät?"
Silda_ks no keelilä kynõli,
kaasi_ks no vasta kadsatõlli:
"Eka_ks ma, silda, sisse sata-i,
järve_ks kaasi, ma katski lää-i!"
Panni_ks ma jala palgi pääle,
hiidi_ks ma jala hirre pääle,
palki_ks all painahti,
hirs iks no all helähti.
Lätsi_ks ma, lätsi, neiokõnõ,
kaldu_ks ma, kaldu, kabokõnõ,
sõidi_ks ma kuu kuusõmõtsa,
aastaka aromõtsa,
sõidi_ks ma päävä pähnämõtsa.
Näi_ks ma näio mäe pääle,
neio_ks no kinä kingo pääle.
Miä_ks teiq nuuq neioq mäe pääl?
Kulda- sõidi ma_ks -kao kottallõ,
hõpõ_ks-lätete lävele.
Kulda- oll´ sääl iks -kuuku kao pääl,
hõpõ- olli_ks sääl -vempä vii pääl.
Olli_ks sääl kollq kullakõist,
olli_ks sääl neli neitsükeist.
Midä tekk´ iks tuu kollq kullakõist,
midä tekk´ iks tuu nelli neitsükeist?
Neio_ks, ma lävele lähesi,
lätsi_ks ma mano, mar´akõnõ,
haari_ks ma, neio, tehrütellä,
tehrütellä, teretellä,
pääle naksi ma, kabo, kaema:
"Midä tiit iks ti, kollq kullakõist,
midä tiit iks ti, nelli neitsikeist?"
Üts iks kudi kuldakangast,
tõne sõkk´ iks vaskivaelikku,
kolmas heit´ iks langa hõbõhõist.
Neio_ks, ma haari küsütellä,
küsü_ks-tellä, nõvvatõlla:
"Kuulkõ_ks ti, nelli neitsikeist,
kollq iks kullast kabokõist!
Angõq ti_ks ärä mino ääli,
sysarõ_ks, angõq mino syna!"
Ütel´ iks kollq kullakõist,
ütel´ iks nelli neitsikeist:
"Eka_ks mi anna-i sino äält,
anna-i mi synno, sysarõq!
Küül om iks meil nainõ naitmata,
nado om meil iks armas andmalda -
küdü nakas iks naista naitma,
nato naka kui_ks armast andma,
küüle tulõ_ks no vajja kübärde pääle,
naol iks naistõ vöie pääle,
sinnä_ks vajja laula lauldaq,
vajja_ks no illa ehitelläq!
Vell´o saa-i kinä kit´mäldä,
sysar saa-i armas avvustamalda!
Kui naka mi_ks andma andit,
kui naka mi_ks puutma puutit,
kyik vajja no_ks iloga iskiq,
kyik vajja no_ks lauluga lauldaq!"
Neio_ks-kõist noorõkõist -
neio jäi_ks ilma ääleldä,
kulla, jäi_ks timä ilma kumulda,
ilma jäi_ks tä ääleldä elämä,
kurvalinõ jäi_ks tä umast kumust.
Neio tulli_ks säält kodo, kullakõnõ,
majja, meelimar´akõnõ,
ütel´ iks tä umilõ velile:
"Vele_ks-no-keseq noorõkõsõq,
ime_ks-latsõq helläkeseq,
kua lätt iks mu äältä otsima,
kummu lätt iks mul peräh kullõmma?
Oo_ks mu helle helükeist,
kumõhõt kumukõist -
lõõri_ks mul massi lõigõhelme,
kurku_ks no kulladsõ ubina!"
Neio_ks ütel üle kolmõ:
"Kua lätt mul iks vell´o ots´ma,
imekana kaema?"
Vell´oq iks lausiq meelestäni:
"Saa-i meil äältä otsitus,
kummu peräh kullõldus!"
Neio_ks jäl ikulõ isosi,
neio_ks lasku lainõllõ.
Neio_ks-kõist noorõkõist!
Vrdl: SL I, 272. Ltl: 560-565, 620, 650.

SL 1917.
EKS 8°3, 406 (6) < Räpinä, Naha k. - Joh. Hurt (1876). [Laulik ilmselt Höödo naine.]

Olõ-s umma kuulõmah,
sõsard sõnna võttõmah.
Veie ma sõna vesile,
lasi laalu lainile.
Kea sõna vesilt võtte,
kea laalu lainilt?
Kägo sõna vesilt võtte,
siska laalu lainilt,
kägo läts kundu kukumahe,
siska laandõ laulamahe.
Mina perrä, pallõ'õli,
pallõ'õli, pajatõlli:
"Anna ärä mino hääli,
käänäq mino käsiline:
mul naane naat´mada,
naol saja saatmada!"
Alta juuri jõgi joosi,
päältä latvo päivä paisti.
Kägo läts kundu kukumahe,
siska laandõ laalõmahe:
kägo kuugi, mõts kumasi,
piho laali, mõts pimedi,
sisko laali, silda kõiku.