30. Neio helü ja vele pill.

SL 1918.
H, Setu 1903, 289 (136) < Helbi k. - Jak. Hurt < Miku Ode (1903).

Neio_ks-kõnõ noorõkõnõ,
tulli_ks ma ülest hummogu,
varra_ks ma inne valgõt.
Teie_ks ma tulõ tarõlõ,
valu_ks ma vanna huunõhe,
haari_ks ma juuta Jutikõt,
haari_ks ma süütäq Sitiket,
haari_ks ma juuta Jut´o-lehmä,
Jut´ot iks söödi, Jut´ot joodi -
juma_ks-lidõ Jut´o-lehmä,
Eessu_ks sinine Sit´o-lehm.
Kotoh iks söödi, kotoh joodi,
pääle aie_ks ma nopõ nurmõ pääle,
aie_ks ma kinä kesä pääle,
sääl iks ma söödi, sääl joodi.
Sääl naksi_ks ma, neio, laulõmahe,
sääl naksi_ks ma, kulla, kuukumahe,
sääl lauli_ks ma, neio, ilosahe,
sääl kuugi_ks ma, neio, kumõhõhe.
Säält viidi_ks mu helü Roodsimaalõ,
säält sai_ks mu helü Saarõmaalõ -
olli_ks no helle neio helü,
olli_ks no kummõ neio kumu.
Tulli_ks no kiri Kiiovast,
tulli_ks no papõr pall´o maad.
Kiri lasti no_ks ese lavva pääle,
panti_ks no vell´o paja pääle.
Kiä_ks no kaldu kaema?
Neio_ks no kaldu kaema,
tuvi läts no_ks kirjä tundma:
miä um iks taha kirjä kirotõt,
miä um iks ta pant paprõhe?
Neiot iks kutsuti Roodsimaalõ,
tuud kutsuti_ks no kapo kavvõndõhe,
kiä_ks no lauli kar´a man,
kirä_ks no man keerätelli -
oh iks no illos´ neio helü,
oh iks no kummõ neio kumu!
Neio_ks oll´ loonatark,
kabo oll´ iks no kundsõni kavali,
mari olli tä_ks no maani mõistõlikku:
pööri_ks tä puidsõ pillikese,
sarapuudsõ sarvõkõsõ,
saadi tä_ks pilli Pihkõvahe,
saat´ iks tä sarvõ Saarõmaalõ.
Saa-i kel iks pilli puhutus,
saa-i sarvõ aetus!
Neio_ks-kõist noorõkõist -
olli täl iks üts väiko vell´o,
olli täl iks väiko, olli välle,
olli_ks tä till´o, oll´ terävi -
tuu läts no_ks pilli puhkma,
puista lätsi_ks no pilli puhkma,
lätsi_ks tä sarvõ ajama.
Neio_ks-kõist noorõkõist -
neio_ks opas´ kotost minneh,
karist´ iks kotost kalduh:
"Vele_ks-sa-kene noorõkõnõ,
kui nakat sa_ks pilli puhkma,
kui nakat sa_ks sarvõ ajama,
puhuq sa_ks merde meeste poolõ,
puhu_ks sa Narva naistõ poolõ,
kolmas puhuq sa_ks kõrd kodo poolõ!
Selle puhuq sa_ks merde meeste poolõ:
mereh um no pall´o meeste päid,
selle puhu sa_ks Narva naistõ poolõ:
Narvah um no_ks pall´o naistõ päid."
Vele_ks-keist noorõkõist -
olli_ks tä väiko, olli välle,
olli_ks tä till´o, olli terräv,
olli_ks tä sysarõ oppust pite,
käve_ks tä sysarõ käsku pite.
Neio_ks oll´ loonatark,
mari_ks maani mõistõlikku -
ärä_ks tä pett´ Pihkva herrä,
laja kao kavatsõlli.
Neio_ks-kõist noorõkõist,
linahiust linnukõist!
Tulli_ks no vell´o Vinnemaalt,
sai_ks tä kodo Saarõmaalt,
ärä_ks tä lausi meelestäni,
lausi_ks tä meele poolõstani.
Sysar iks küündü küsümä,
ärä_ks tä nõssi nõudma:
"Sinno_ks sääl söödiq, sinno joodiq,
säksaq söödiq, säksa joodiq,
säksa olt sa söögel söödet,
joodõt olt sa_ks säksa juukõga,
sinno jõvva-i ma_ks, hani, har´otõlla,
sinno jõvva-i ma, partsi, panõhutta.
Mingas sinno_ks söödä, mingas jooda?
Vele_ks-keist noorõkõist -
säksa_ks peiq piinühe,
säksa_ks no hoijiq uhkõhe.
Olõ_ks ma tark talorahvas,
olõ_ks ma matal´ majarahvas -
sinno_ks ma söödä sibulil,
sinno oitõllõ ubinil,
vele_ks-sa-kene noorõkõnõ!"