31. Mitmesugused kosilased.

SL 1919.
H, Setu 1903, 339 (1) < Matsurdi k. - Jak. Hurt < Hedo Ivanovna, Miku Ode ema (1903).

Tulli_ks üles hummogult,
varra_ks inne valgõt.
Määne_ks meessi merest tulli,
määnes iks poissi püüdemäst?
Tina_ks-no-meessi merest tulli,
tina_ks-poissi püüdemäst.
Vaski_ks-meessi merest tulli,
vaski_ks-poissi püüdemäst.
Hõpõ_ks-no-meessi merest tulli,
hõpõ_ks-poissi püüdemäst.
Kulda_ks-no-meessi merest tulli,
kulda_ks-poissi püüdemäst.
Lää-i ma sullõ näiokõnõ,
kaalu-i ma sullõ kabokõnõ -
näio_ks, ma lää kündijälle,
kündi_ks-jälle, külvijälle,
musta_ks mulla pöörijälle!
Rassõ um mul iks tetäq tinatöödä,
rassõ um mul iks säädäq tinasängü,
rassõ um mul iks tetäq vaskitöödä,
rassõ um mul iks säädäq vaskisängü,
rassõ um mul iks tetäq hõpõtöödä,
rassõ um iks mul säädäq hõpõsängü,
rassõ um iks tetäq kuldatöödä,
rassõ um iks säädäq kuldasängü -
ärä ma_ks lää kündijälle,
kündijälle, külvijälle,
musta mulla pöörijälle!
Ega_ks lää-i mölderille -
möldre_ks kivi mürises,
kistavarrõq käriseseq!
Maa_ks-um-kündjäl majakõnõ,
talomehe tarõkõnõ,
künnü_ks-um-külbü aidakõnõ.
Illos´ iks istus ilosah tarõh,
kinä_ks kepsip kambõrõn,
kaes timä_ks ummi kässi pääle,
vahip iks uma varjo pääle.
A mi_ks taha töödä tetäq,
mi_ks taha põldu põimda:
kivi alt saa no_ks kindmäs leib,
kannu alt iks kalgi kandsu.
Selle_ks ma lää kündijälle,
kündijälle, külvijälle,
musta mulla pöörijälle!
Vrdl: SL I, 326-332. Ltl.: 482, 559, 594, 639.