32. Vana kosilane.

SL 1920.
H, Setu 1903, 285 (133) < Helbi k. - Jak. Hurt < Miku Ode (1903).

Neio_ks-kõist noorõkõist -
neio lätsi_ks õdagu magama,
lätsi_ks no linnu lebähämmä.
Neio_ks-kõnõ magasi,
linnukõnõ lebäsi,
näie_ks no unda hirmusat,
hirmu_ks-sat, heidüsät:
vana_ks-meessi minno kosõ,
habõ_ks-nikku har´otõlli.
Neio tulli_ks ülest hummogu,
varra_ks no inne valgõt,
neio_ks tarrõ tagasi,
tarõ_ks lävele lähesi.
Kelle_ks tä unõ kynõli,
mari, ütel´ tä_ks uma magahusõ?
Imele_ks tä unõ kynõli,
maamalõ_ks ütel´ magahusõ:
"Ime_ks-kene helläkene,
maama_ks-kõnõ, mar´akõnõ,
kui lätsi_ks ma õdagu magama,
osi, lätsi ma_ks unõvuuti,
kati_ks ma kinni kasukaga,
liidi_ks linarõivaga,
näie_ks ma und hirmusat,
hirmu_ks-sat ja heidüsät:
vana_ks-no-meessi minno kosõ,
habõnikku har´otõlli!"
Neio_ks lausi meelestäni:
"Kui_ks mul varra vanalõ minnäq,
inne_ks-aigu elähünnüle?
Minga_ks ma vanna ravidsõ,
elähünnüt elätelle?"
Korssi_ks ma maast maasikit,
palo päält palohkit,
liiva no_ks päält linohkit -
tuu_ks sai neio süük,
neio_ks süük, neio juuk.
Korssi_ks ma kivve kesä päält,
kanda_ks no mäekaldõst,
keedi_ks ma pudro kivedse,
heidi_ks ma soola sõmõrast,
pudro ma anni_ks süvväq vanalõ:
"Süü_ks no, vana, sõgõnõq, vana,
lõika_ks no, vana, lõpõq, vana!"
Neio lätt iks liina, linnukõnõ,
neio lätt iks turgu, tuvikõnõ,
ots´ma lätt iks meestä meelelist,
kassa_ks kaala-arvolist.
Ese kuulkõ_ks suurõbaq sulasõq,
parebaq palgalisõq,
veege_ks ti vana värehte taadõ,
laskõ_ks ti kõivo kõtu pääle,
haava_ks no hannaroodso pääle!
Neio lätt iks liina, linnukõnõ,
lätt turgu, tuvikõnõ,
lätt tä_ks meestä ots´ma.
Ots´ iks tä meestä meelelist,
kassa kaala-arvolist.
Neio_ks pakku pagõsi,
lätsi_ks lindu linnukõnõ.
Kiä_ks täl vasta puttusigi,
puttu_ks-sigi, johtusigi?
Külä_ks kündijäq velidseq,
adrakandjaq imekanaq.
Haari_ks ma, neio, küsütellä,
küsü_ks-no-tellä, nõvvatõlla:
"Külä_ks ti kündijäq velidseq,
adrakandjaq imekanaq,
kas kuuliq ti_ks vanna koolõvat,
halli_ks no hauda minevät?"
Külä_ks no kündijäq velidseq,
adra-no_ks-kandjaq imekanaq,
ärä_ks nääq lausiq meelestäni:
"Eka_ks tuu vana ärä koolõ-s,
eka_ks tuu halli hauda lää-s -
vana_ks no lugõ vanna rahha,
arvas iks ammust saadut,
lugõ_ks tä sannah sau all,
arvas iks aho-lämmäh.
Mitu_ks no sata saanõs,
mitu_ks no tuhha tulõnõs?
Sada_ks no sata saanõs,
tuha_ks tuhha tulõnõs!"
Ärä_ks jäl lausiq meelestäni,
lausi_ks nääq meele poolõstani:
"Neio_ks-kõnõ noorõkõnõ,
um iks meil ohtu ummagi,
kahjo_ks meil katõ-kolmõ võrra:
ega_ks päivä mi adra murri,
adra_ks mi murri, kablaq kaki!"
Neio säält iks jäl pakku pagõsi,
lätsi_ks no lindu linnukõnõ.
Pagõ_ks-sigi pall´o maad,
linnas´ iks liia kavvõndõhe.
Kiä_ks no vasta puttunõs,
puttu_ks-nõsõ, johtunõsõ?
Külä_ks kar´usõq, sysarõq,
vitsa_ks-võtjaq virvekeseq.
Haari_ks ma, neio, küsütellä,
küsü_ks-no-tellä, nõvvatõlla:
"Külä_ks kar´usõq, sysarõq,
kas kuuli_ks ti vanna koolõvat,
halli_ks hauda minevät?"
Ärä_ks nääq lausiq meelestäni:
"Um iks meil ohtu ummagi,
kahjo_ks katõ-kolmõ võrra:
ega_ks päivi meil kari kattõ,
kari_ks no kattõ, vili süüdi!
Eka_ks tuu vana ärä koolõ-s,
eka_ks tuu halli hauda lää-s -
vana_ks no lugõ vanna rahha,
arvas iks ammust saadut,
koolu aost kor´atut,
kadso_ks no aost kaetut,
lugõ_ks tä sannah sau all,
arvas tä_ks aho-lämmäh.
Pall´o_ks tä sato saanõs,
pall´o_ks täl tuhha tulõnõs?
Sada_ks no sata saanõs,
kümme_ks no tuhha tulõnõs!"
Neio säält iks jäl pakku pagõsi,
lätsi_ks tä lindu, linnukõnõ.
Pagõsi pall´o maad,
linnas´ iks liia kavvõndõhe.
Kiä_ks no vasta puttunõs,
puttu_ks-nõs, johtunõs?
Põllu_ks-põimijaq, sysarõq,
tsirbi_ks-kandjaq imekanaq.
Neio_ks, ma haari küsütellä:
"Kas kuuliq ti_ks vanna koolõvat,
halli_ks no hauda minevät?"
Põllu_ks-no-põimijaq, sysarõq,
tsirbi_ks-no-kandjaq imekanaq,
ärä_ks nääq lausiq meelestäni,
lausi_ks nääq meele poolõstani:
"Um iks meil ohtu ummagi,
kaiho_ks katõ-kolmõ võrra:
ega_ks päivi tsirbi murri,
tsirbi_ks no murri, sõrmõ lõiksi!
Neio_ks-sa-kõnõ noorõkõnõ,
eka_ks tuu vana ärä es koolõq,
eka_ks tuu halli hauda lää-s -
vana_ks no lugõ vanna rahha,
arvas iks ammust saadut,
koolu no_ks aost kor´atut,
kadso_ks no aost kaetut,
lugõ_ks tä sannah sau all,
arvas iks aho-lämmäh.
Mitu_ks no sata saanõs,
mitu_ks no tuhha tulõnõs?
Kümme_ks no sata saanõs,
kümme_ks no tuhha tulõnõs!"
Neio_ks jäl lausiq meelestäni,
lausi_ks tä meele poolõstani:
"Ärä_ks mul minnäq looduvallõ,
ei_ks no meelitahtuvallõ -
jõvva-i ma looduvat paedaq,
kirotõttu kelle andaq!
Minnä_ks Eessu isitülle,
minnä_ks Looja luudullõ."
Minga naka ma_ks vanna ravitsõmma,
elähünnüt elätelle?
Korssi_ks ma maast maasikit,
palo no_ks päält palohkit,
liiva_ks no päält linohkit,
tuuga naksi_ks ma vanna söötemä,
sööte_ks-mähe, jootõmahe.
Pei_ks ma mar´ol üleväh,
palohkil parebil.
Vrdl: SL I, 333-343.