33. Uba ja hernes.

SL 1921.
H, Setu 1903, 265 (127) < Helbi k. - Jak. Hurt < Miku Ode (1903).

Velekeist noorõkõist -
tulli_ks ülest hummogul,
lätsi_ks ussõ kaema,
kost iks tuul tulõ:
kas tulõ_ks tuul tollõ puult,
tulõ_ks tuul´ jumalist,
hellä_ks hyngu Marijist?
Olli_ks tuul´ jumalist,
hellä_ks hyngu Marijist,
olli_ks tuul tollõ puult.
Nakas´ iks upa külbmä,
hellä_ks herneht heitmä,
upa_ks mustalõ mullalõ,
herneht iks hellä liivakuhe.
Lätsi_ks nääq katsi kasuma.
Sai_ks nääq katsi kasunus,
katsi saiq nääq no viljä kasunus,
katsi saiq nääq no viljä vinnünnüs,
lätsi_ks nääq katsi höüstelemmä,
höüste_ks-lemmä, häüstelemmä,
kua saa_ks kõdrolõ kõvõmb,
kua saa_ks lakolõ laemb?
Uba_ks kõdrolõ kõvõmb,
herneh iks lakolõ laeb.
Naksi_ks jäl kats kynõlõmma,
kynõ_ks-lõmma, höüstelemmä,
kua_ks saa lehile laeb,
kua_ks häelmüq ilosapa?
Uba_ks lehile laeb,
herne_ks häermeq ilosapaq.
Uba nakas´ iks naist naitma,
nakas´ iks tä ostma ubasuud.
Uba_ks naidi noorõ naisõ,
herneh iks hellädse minijä.
Kohe_ks nääq viidiq magama,
kohe_ks näile asõ anti?
Viidi_ks nääq aita mäele,
pääle_ks no aida päälikohe,
vilä- viidiq nää_ks -salvi viirde,
kaara_ks-no-salvi kaalalõ.
Tetti no_ks aita näide asõ,
pääle_ks no aida päälikohe,
pantiq nää_ks no pad´olõ magama,
villatsillõ_ks no vuutillõ,
kalõvatsillõ kattimillõ.
Jäi_ks nääq, mar´aq, magama,
jäi_ks nääq, linnuq, lebähämmä.
Kirg´mä_ks naksiq jumaldõ kikoq,
kuukma_ks no naksiq jumaldõ kokõq,
kiko_ks no kireq kelbä pääl,
kokkõ_ks no lauli kottal;
haukma_ks no naksiq jumaldõ Hurmiq,
Eessu nakas´ iks no Kirep kilgutamma.
Eka_ks kuulõ-s kulla neio,
eka_ks hellikus heräne-s.
Neio_ks-kõist noorõkõist -
kuulõ-s tä_ks kikot kirgivät,
kuulõ-s kokõt kuukuvat.
Kiko_ks no kire, kääni küle,
kana_ks no kaarit´, kati kinni,
kääni_ks no küle, löüse külmä,
nõsti_ks no jala, löüse jahhe.
Eka_ks no kuulõ-s kulla neio,
eka_ks hellikus heräne-s.
Neio_ks-kõist noorõkõist -
päivä_ks naksi paistma pähütsehe,
ago nakas´ iks no hõlma hõrõtamma,
kuu_ks tull´ kottallõ -
neio_ks hellikus heräsi,
sys iks kuuld´ kulla neio.
Neio_ks-kõist noorõkõist -
astõ_ks tä üles asõmõlt,
painu_ks tä üles pad´olta,
villatsilt iks voodõhilt,
kalõ_ks-vatsilt kattimilt,
lövvä-s tä üllä asõmõl,
lövvä-s kassa kattimõl.
Neio_ks tarrõ tagasi,
tarõ_ks lävele lähesi.
Kiä_ks no tarõh eenä olli,
eenä_ks olli, eenä elli?
Ülä_ks ime helläkene,
kasa_ks maama, mar´akõnõ.
Haari_ks ma imega tehrütäq,
anni_ks ma käe, kääni pää,
ärä_ks tä imele kynõli,
kasa_ks maamalõ manidsi:
"Ülä_ks sa ime helläkene,
kasa_ks sa maama, mar´akõnõ,
küünü_ks sa minolt küsümä,
nõsõ_ks sa minolt nõudma -
olõ_ks ma üli-ikulinõ,
meelest iks meelepahalinõ,
süä_ks um mul haigõ süväste,
meeli um mul iks lahki ladvani!
Sinol iks kaihho, minol kaihho,
sinol iks kaihho ütevõrra,
minol iks kaihho katõvõrra!"
Ime_ks-keist helläkeist -
ärä_ks tä küündü küsümä:
"Määne_ks tuu kaihho sullõ kaldu,
silmä_ks-no-vesi sullõ veeri?"
"Ülä_ks sa ime helläkene,
kasa_ks sa maama, mar´akõnõ,
sullõ_ks ma ütle ikumeelel,
sullõ_ks ma kosta kurvameelel:
jäi_ks ti aita magama,
pääle_ks aida päälikohe.
Ülä veiq ti_ks salvi viirde,
kaara_ks-ti-salvi kaalalõ,
panni_ks ti pad´olõ magama,
villatsillõ ti_ks vuutillõ,
kalõvatsillõ kattimillõ.
Hot´ iks no kire jumaldõ kiko,
hot´ iks no kuugi jumaldõ kokkõ,
Eessu_ks Kirebiq kilgudiq,
haugi_ks Eessu Hurmiq-Harmiq,
eka_ks ma kuulõ-s, kulla neio,
eka_ks ma, hellikus, heräne-s!
Kiko_ks no kire, kääni küle,
kana_ks no kaarit´, kati kinni,
kääni_ks no küle, löüsi külmä,
nõsti_ks ma jala, löüsi jahhe.
Mõtli_ks ma vildi veerüvät,
kattimõ kaaluvat -
eka_ks no tuu vilti veerü-s,
eka_ks no kaalu-s tuu kattimõ -
sys iks viidi mino üllä,
mino_ks no kassa kannõtigi.
Eka ma_ks kuulõ-s, kulla neio,
eka_ks ma, hellikus, heräne-s!
Inne_ks ma_ks kuulõ-s, kulla neio,
inne_ks ma, hellikus, heräne-s,
päivä nakas´ iks paistma pähütsehe,
ago nakas´ iks hõlma hõrõtamma,
tulli_ks no kuu kottallõ.
Kuulõ-s ma Hurmi haukmist,
Kirebi kuulõ-s kilgutamist.
Oh iks minno, neiokõist!
Ime_ks-sa-kene helläkene,
kasa_ks maama, mar´akõnõ,
sys iks ma tarrõ tagasi,
tarõ_ks-lävele lähesi,
sullõ tulli ma_ks ohto ütlemmä,
tulli_ks ma kaihho kaibamma.
Sinol iks kaihho, minol kaihho,
sinol iks kaihho ütevõrra,
minol iks kaihho katõvõrra:
sinol iks kattõ poigovani,
minol iks viidi üläväni,
minol iks kattõ kasavani!
Ime_ks-kene helläkene,
ülä_ks sa mar´a maamakõnõ,
läki_ks mi katsi otsima,
katsi läkiq mi_ks peräh kaema,
kohe_ks no kattõ mino kasa,
kohe viidi mino ülä!"
Ime_ks no lausi meelestäni:
"Ku sul iks viidi, viidäq aigu,
ku sul iks kattõ, sys kahidsõq!"
Neio_ks nakas´ ikma ilmaväega,
kadoväega kahitsõmma.
Tarõst iks vällä tagasi,
tarõ_ks-lävest lähesi.
Üle lätsi_ks tä moro muutsahe,
üle läts tä_ks vasidsõ vanija,
ärä_ks tä astsõ aida poolõ,
lähesi tä_ks aida lävele.
Kiä_ks sääl aidah eenä olli,
eenä_ks olli, eenä saisi?
Ülä_ks ese helläkene,
kasa_ks tätä, tähekene,
tuu_ks aidah eenä olli,
eenä_ks no olli, eenä saisi.
Astõ tä_ks ese armulõ,
tõugas´ iks tä ese toelõ,
ärä_ks tä lausi meelestäni.
Neio_ks-kõist noorõkõist -
nakas´ iks tä ikma ilmaväega,
kado- nakas´ tä_ks -väega kahitsõmma,
sattõ tä_ks salvi nõalõ,
ülä sattõ tä_ks salvi viirde,
kaara_ks-no-salvi kaalalõ.
Ülä_ks no esse helläkeist,
kasa_ks no tätät, tähekeist -
ärä_ks tä küündü küsümä,
ärä_ks tä nõssi nõudõma:
"Kuulõ_ks, mu meelikas minijä,
meele poolõst pojanaane!
Mille um iks su hiuss heitünnü,
mille um iks su veri viirdünnü?
Neio olõ-i sa uma näolinõ,
helle olõ-i sa hiussõlinõ."
Ärä_ks tä lausi meelestäni,
neio lausi_ks meele poolõstani:
"Ülä_ks sa ese helläkene,
sinol um iks kaihho, minol kaihho,
sino[l] um nu kaihho ütevõrra,
üte_ks no võrra, katõvõrra,
minol um ka_ks kaihho katõvõrra:
minol iks viidi üläväni,
minol iks kattõ kasavani,
kattõ_ks sino kanakõnõ,
viidi_ks sino pojakõnõ!
Läki_ks mi katsi ots´ma,
katsi läki_ks mi peräh kaema!"
Neio_ks säält lausi meelestäni:
"Olõs ti_ks pannuq tarrõ magama,
säädnü_ks tarrõ sängü pääle,
kiäki saanu-s viiäq mino üllä,
viiäq kallist mino kassa!
Ai_ks ti aita magama,
panni_ks ti aida päälikohe,
ülä veiq iks ti salvi viirde,
kaara- veiq ti_ks -salvi kaalalõ,
panni_ks ti pad´olõ magama,
panni_ks ti kuldakoti pääle,
hõbõhõtsõq panniq ti_ks hõlmalavvaq,
panniq ti_ks pad´olõ magama,
villatsillõ panniq ti_ks vuutillõ,
kattimõ ti_ks panniq kalõvatsõ.
Mari, jäi_ks ma väega magama,
linnu, jäi ma_ks süvvä lebähämmä.
Jumaldõ nakas´ iks kiko kirgimä,
Eessu nakas´ iks kokkõ kuukuma,
kiko_ks no kire kelbä pääl,
kokkõ_ks no kuugi korgõh,
kokkõ_ks no kuugi kua pääl,
kiko_ks no aida kelbä pääl,
Eessu haugi_ks nu Hurmiq ussõ takah,
saisi_ks no ussõsagaral -
eka_ks ma kuulõs, kulla neio,
eka_ks ma, hellikus, heräne-s!
Kiko_ks no kire, kääni küle,
kana no_ks kaarit´, kati kinni,
kääni_ks no küle, löüse külmä,
nõsti_ks no jala, löüse jahhe.
Mõtli ma_ks vildi veerüvät,
kattimõ kaaluvat -
eka_ks no tuu vilti veerü-s,
eka_ks kaalu-s mu kattimõ -
viidi_ks mu ülä mu kõrvalt,
viidi_ks kasa kattimõlt,
viidi_ks tä pad´olt magamast,
villatsilta tä viidi vuutilt,
kalõvatsilt kattimilt.
Neio_ks-kõist noorõkõist -
inne_ks no kuulõ-s kulla neio,
inne no hellikus heräne-s,
päivä nakas´ iks no paistma pähütsehe,
ago nakas´ iks hõlma hõrõtamma,
päivä tulli_ks no pää kottallõ,
tulli_ks no kuu korgõhe,
sys iks hellikus heräsi,
sys kuuld´ kulla neio.
Astõ_ks neio aida puult,
naksi_ks aidast astma,
painu_ks ma üles pad´olt,
villatsilt iks vuutilt,
kalõ_ks-vatsilt kattimilt.
Ese_ks-keist helläkeist,
ülä_ks-sa-kene helläkene,
kasa_ks tätä, tähekene,
läki_ks mi ots´ma mõlõbaq,
läki_ks mi kaema katõkese!"
Ülä_ks essä helläkeist -
ärä_ks tä lausi meelestäni,
lausi_ks tä meele poolõstani:
"Ku sul iks viidi, viidäq aigu,
ku sul iks kattõ, sys kahidsõq!"
Neio_ks-kõist noorõkõist -
lätsi sys iks neio ots´ma,
kaldu tä_ks peräh kaema.
Lätsi_ks no korgõt kundu pite,
läts tä_ks sinimõtsa pite,
näi_ks tä sõa sõitvat,
vinne väe veerüvät.
Istõ tä_ks maalõ ikma,
mulla_ks no pääle murõhtamma.
Sõidi_ks no sõda kottallõ,
veeri_ks no mano vinne vägi,
jäi_ks tuu sõda saisõma,
haari_ks neiolt küsütellä:
"Midä sa_ks ikõt, neiokõnõ,
kahitsõllõt, kabokõnõ"
Neio nakas´ iks ohto ütlemmä,
nakas iks kaihho kaibamma:
"S´oo_ks ma kõrralda kynõli,
ai_ks ma juttu ilm-as´alda -
iki_ks ma ülä ese pääle,
kalli kasa maama pääle.
Tuu nu_ks um mino ülä,
kallis um mino kasa,
tunnistõllõ_ks ma sõa seest,
viie_ks ma vainu vaihhõlt...
Vele_ks-keist noorõkõist!
Inne_ks ma tunnõ-i umma üllä,
umma kassa kavatsõllõ-i -
vällä_ks ma arvo arvõllõ,
vällä_ks ma kõrra kynõlõ,
sys naka_ks ma üllä küsümä,
naka kassa kavatsõmma!
Vel´o_ks-kõist noorõkõist -
tulli_ks tä üles hummogul,
vali_ks ülest valgõl,
astõ_ks tä ülest aiksahe,
lätsi_ks tä ussõ kaema,
ussõ_ks tsõõri moro pääle.
Esi tä_ks tuult tunnistõlli,
armas, iks tä tuult arvõlli:
"Kas um iks no tuuli tollõ puult,
hellä_ks hyngu Marijist?
Kui_ks um tuuli tollõ puult,
hellä hyngu Marijist,
sys naka ma_ks upa külbmä,
hellä herneht heitmä!"
Löüse_ks tä tuulõ tollõ puult,
hellä hyngu Marijist,
nakas´ iks tä upa külbmä,
hellä_ks no herneht heitmä.
Upa külv´ tä_ks musta mulla pääle,
herneht heidi_ks tä hellä liiva pääle.
Kyõ_ks tä käve kaemah:
"Kas kasus iks mu kallis uakõnõ,
hellä nakas kas iks herneh häitsemmä?"
Sai_ks nääq katsi kasunus,
katsi sai nu_ks viljä vinnünnüs,
tõnõ_ks-no-tõsõlõ kynõliq,
tõnõtõsõlt küsütelliq.
Lätsi nää_ks katsi höüstelemmä,
höüstelemmä, häüstelemmä,
kua saa_ks kõdrolõ kõvõb,
kua saa_ks lakolõ laeb.
Uba sai_ks kõdrolõ kõvõb,
herneh iks lakolõ laeb.
Kua_ks lehile laeb,
kua_ks häermeq ilosapaq?
Uba_ks lehile laeb,
hernel iks häermeq ilosapaq.
Uba nakas´ iks naista naitma,
uba_ks no nait´ noorõ naase,
herneh iks hellädse minijä.
Kohe_ks nääq viidiq magama,
viidi_ks nääq, linnuq, lebähämmä?
Viidi_ks nääq aita magama,
pääle viidi_ks aida päälikohe,
vilä_ks-salvi viirde,
kaara_ks-salvi kaalalõ.
Viidi_ks kuldakoti pääle,
panti_ks pad´olõ magama,
hõbõhõtsõ_ks pantiq hõlmalavvaq,
karratsõq sääl iks olliq karbikaasõq.
Panti_ks no pad´olõ magama,
villatsillõ_ks vootõhillõ,
kalõvatsillõ kattimillõ.
Neio jäi_ks no, mari, magama,
linnu jäi no_ks süvvä lebähämmä.
Kui nakas´ iks kiko kirgimä,
nakas´ iks kokkõ kuukuma,
nuuq iks no kireq jumaldõ kikoq,
nuu_ks no kuugiq jumaldõ kokõq,
Eessu_ks Kirebiq kilgudiq,
haugi_ks no Eessu Hurmiq-Harmiq.
Eka no_ks kuulõ-s kulla neio,
eka es hellikus heräne-s.
Kiko_ks no kire, kääni küle,
kana no_ks kaarit´, kati kinni,
kääni_ks ma küle, löüsi külmä,
nõsti ma_ks jala, löüsi jahhe.
Sedä mõista-s mino meelekene,
tiiä-s mu hellä hingekene,
et iks mu üllä viidi,
et iks mu kassa kannõti,
viidi_ks mu kasa kattimilt,
ülä viidi mul iks unõvuutilt,
villatsilta vuutilt,
kalõvatsilt kattimilt.
Eka_ks ma kuulõ-s, kulla neio,
eka_ks ma, hellikus, heräne-s.
Eka_ks kuulõ ma es kokõ kuukmist,
eka kuulõ ma es kiko kirgmist.
Kiko_ks kire kelbä pääl,
kokkõ_ks kuugi koa pääl,
kiko_ks no aida kelbä pääl,
kana_ks no kaarit´ katusõh,
haugi_ks jumaldõ Hurmiq
Iessu_ks Kirebiq kilgudiq -
eka_ks ma kuulõ-s, kulla neio,
eka ma_ks, hellikus, heräne-s!
Inne_ks ma kuulõ-s, kulla neio,
inne_ks, hellikus, ma heräne-s,
tulli_ks no kuu korgõhe,
nakas´ iks no päivä paistma,
ago nakas´ iks, armas, hõrõtamma,
päivä_ks naas´ paistma pähütsehe,
ago naas´ iks hõlma hõrõtamma,
tulli_ks kuu korgõhe -
sys iks ma, hellikus, heräsi,
virvel iks uni virgu.
Sys astõ_ks ma üles asõmõlt,
partsi, tulli_ks pad´olt magamast,
villatsilta vuutilta,
kalõvatsilt kattimilt.
Neio, lövvä-s ma üllä olõvat,
üllä lövvä-s ma armast asõmõl,
kassa lövvä-s ma kallist kattimõl.
Säält iks mu hiuss heitü,
veri_ks mu nuur viirdü.
Neio_ks säält tarrõ tagasi,
tarõ_ks lävele lähesi.
Kiä_ks no tarõh eenä olli,
eenä_ks no olli, eenä saisi?
Ülä_ks ime helläkene,
kasa_ks no maama, mar´akõnõ,
tuu_ks sääl tarõh tallitõlli,
anomanulgah asõldõlli.
Toolõ_ks ma ütli uma oho,
uma_ks ma kah´o kaibõlli:
"Ülä_ks ime helläkene,
kasa maama, mar´akõnõ,
sullõ_ks no kaihho, minolõ kaihho,
minol iks kaihho katõvõrra,
sinol kaihho ütevõrra:
minol iks kattõ üläväni,
minol iks kattõ kasavani,
sinol iks viidi poigovani,
kattõ_ks sino kanakõnõ.
Läki_ks mi katsi ots´ma,
katsi_ks mi peräh kaema!"
Ime_ks no lausi meelestäni,
lausi_ks tä meele poolõstani:
"Ku sul iks viidi, viidäq aigu,
ku sul iks kattõ, sys kahidsõq!"
Neio naas´ iks sääl ikma ilmaväega,
kadoväega kahitsõmma.
Tarõst iks ma vällä tagasi,
tarõ_ks-lävest ma lähesi,
neio_ks ma astõ aida poolõ,
üle lätsi ma_ks moro muutsahe,
üle lätsi ma_ks vasidsõ vanija.
Kiä_ks aidah eenä olli,
eenä_ks olli, eenä saisi?
Ülä_ks no ese helläkene,
kasa_ks no tätä, tähekene,
tuu_ks no aidah eenä olli,
eenä_ks no olli, eenä saisi.
Neio_ks, ma astõ aida mano,
aida_ks ma lävele lähesi.
Ülä_ks esse helläkeist,
kasa_ks no tätät, tähekeist -
küündü tä_ks no neiolt küsümä,
nõssi_ks tä neiolt nõudma:
"Kuulõ_ks, mu meelikas minijä,
meele poolõst pojanaane,
mille um iks su hiuss heitünnü,
veri um sul iks palgõst paenu?"
Neio_ks nakas´ ikma,
naksi_ks jäl, kulla, kuukma,
ülä_ks ma iki salvi veereh,
kaarasalvi kaalal.
Sääl iks ma iki ilmaväega,
kadoväega kahitsõlli,
oho ütli ma_ks ülä esele,
kah´o ütli ma kasa vanõmballõ:
"Ülä_ks sa ese helläkene,
kasa_ks sa tätä, tähekene,
sinol um nu_ks kaihho, minol kaihho,
sinol um iks kaihho ütevõrra,
minol um kaihho katõvõrra:
sino_ks kattõ pojakõnõ,
kattõ_ks sino kanakõnõ,
minol iks viidi üläväni,
minol iks kattõ kasavani!”
Neio_ks lausi meelestäni,
heidi_ks tä hellile synolõ,
painu tä_ks esse pallõmma:
"Ese_ks-no-kene helläkene,
ülä_ks sa tätä, tähekene,
läki_ks mi ots´ma mõlõbaq,
läki_ks mi kaema katõkese,
suu- läki_ks mi -saari sisse,
mere- läki_ks mi -kerka keskehe -
agu_ks sõta sõlmitas,
vinne väke värmätäs?"
Ülä_ks no ese helläkene,
kasa tätät, tähekeist -
ärä_ks tä lausi meelestäni:
"Ku sul iks viidi, viidäq aigu,
ku sul iks kattõ, sys kahidsõq!"
Neio, naksi_ks ma ikma ilmaväega,
kadoväega kahitsõmma,
aidast iks ma vällä astõ,
lävest iks ma vällä lähesi,
esi tulli_ks ma, neio, ots´ma,
esi kaldu_ks ma peräh kaema.
Tulli_ks ma teedä tunnistõllõh,
astõ_ks ma teedä arvatõh.
Lätsi_ks ma alt korgõ kunnu,
alt iks hellä hirremõtsa,
näie_ks ma sõa sõitõvat,
vinne_ks ma väe veerüvät.
Istõ_ks ma haina haljallõ,
istõ_ks ma mustalõ mullalõ,
mulla naksi ma_ks pääl murõhtamma,
haina pääl tulli_ks mul haigõ süä.
Sääl iks ma iki, neiokõnõ,
kahitsõlli, kabokõnõ,
neio_ks, ma iki umma üllä,
umma_ks ma kassa kahitsõlli.
Sõidi_ks no sõda kottallõ,
viirdü mano vinne vägi,
sai_ks no kätte uma ülä,
sai_ks no kaonu uma kasa!
Ese lätsi_ks ello elämähe,
ese_ks no tarrõ tagasi,
astõ_ks no ese aknillõ.
Ese_ks-keist, imekeist -
võti_ks nääq vasta võismõl,
ai_ks nääq tarrõ armahe.
Neio_ks säält küündü küsümähe:
"Sinno vei_ks no ago aknist,
päivä vei_ks no vällä päälikolt,
kuu kuts´ no_ks vällä korgõst;
kuu_ks no kuts´ kuningillõ,
päivä_ks vei sõapäälikille.
Selle_ks tä püüd´ pümehel,
selle_ks tä hällü hämäräl:
taha-s tä nätäq näüdsikil,
taha-s kaiaq tarõtütrekal,
selle vei_ks no armas aknilt,
vei_ks no päivä päälikilt.
Anna_ks tenno jumalallõ:
kätte_ks no saie mino ülä,
sai_ks no kallis mino kasa,
sõa sai_ks tä no säitseme sisest,
vainu no_ks viie vaihhõlt!
Esi_ks ma, armas, arvõlli,
esi_ks ma, tuvi, tunnistõlli -
neio_ks, ma olli loonatark,
kabo, olli_ks ma kundsõni kavval´ -
neio_ks, ma märge märko pite,
neio_ks, ma arvssi arvo pite,
taitsõ_ks ma umma tarkust pite!
Oo_ks mul üllä noorõkõist,
oo_ks kallist mino kassa -
anna_ks no tenno jumalallõ!
Vrdl: SL I, 344-347. Ltl: 597-602.