34. Neiu, kaer ja hernes.

SL 1922.
H, Setu 1903, 297 (140) < Helbi k. - Jak. Hurt < Miku Ode (1903).

Tulli no_ks ülest hummogul,
varra_ks no inne valgõt.
Miä_ks no tüü edimäne,
kua_ks no hooli hummogu?
Mõsi ma_ks suu, soie pää,
känge_ks ma ala aujalaq,
pääle_ks ma pikäq pääväjalaq.
Neio_ks, ma ehe ilosahe,
neio_ks, ma säi säätsähe,
lätsi_ks ma mõtsa käuma,
lätsi_ks ma, tibu, tiid pite,
lätsi_ks ma, partsi, pallo pite.
Miä_ks ma löüse minnenäni?
Kuuli_ks ma suuna sobina,
kuuli_ks ma ruuna robina.
Oo_ks no minno neiokõist,
minno_ks no meelimar´akõist!
Esi_ks ma hinele kynõli,
mar´a_ks, ma hinele manidsi:
"Innep lännüq ma_ks suurt tiid pite,
lasknu_ks ma tiid lavvolist,
kui ma_ks tulli tedre teedä,
mar´a_ks, ma sai tedre mano!”
Musta olli_ks tsirku munnõ pääl,
hahk olli_ks no poigõ haudmah,
musta ai ma_ks tsirgu munnõ päält,
haha ai ma_ks poigõ haudmast.
Tuud iks mu süä värisi,
tuud iks ma, neio, heitüsi
suu_ks no tedre sobinat,
tuud iks no linnu lindamist.
Neio_ks-kõist noorõkõist -
lätsi_ks ma suurta teedä pite,
lasi_ks ma teedä lavvolist.
Miä_ks ma löüse, neiokõnõ,
kava_ks-tsõlli, kabokõnõ,
miä löüse ma_ks, neio, minnenäni,
kua löüse ma_ks, kabo, kalduh?
Neio, löüse ma_ks kaara kasuvat,
hellä löüse ma_ks herne häitsevät.
Neio_ks, ma lausi meelestäni,
lausi_ks ma meele poolõstani,
neio_ks, ma kündü küsümä,
neio_ks, ma nõssi nõudma:
"Kuulõ_ks sa, kallis kaarakõnõ,
kuulõ_ks sa, hellä hernekene!"
Herneh iks keelilä kynõli,
kaara_ks no vasta kadsatõlli.
Neio_ks, ma kündü küsümä:
"Kas olõt sa_ks kakut, kaarakõnõ,
kidsot iks, hellä hernekene?"
Herneh iks tuu keelilä kynõli,
kaara_ks no meeli mõistõli:
"Olõ-i ma kakut, kaarakõnõ,
kidsot olõ-i ma, hellä hernekene!"
Neio_ks jäl kündü küsümä:
"Kas mul iks kalduq kakkuma?",
neio_ks küsse hernelt:
"Kas mul iks keerdäq kitskuma?"
Kaara_ks no pall´o painutõlli,
kulla_ks no herneh kumardõlli:
"Om iks aigu, olõq viil,
keerä_ks sa sisse kitskuma,
keerä_ks sa herneht kitskuma,
kaalu_ks sa kaara kakkuma!"
Neio_ks jäl keelilä kynõli,
neio_ks meelil mõistutõlli,
haari_ks tä kaaraga kynõlda:
"Kuulõ_ks sa, kallis kaarakõnõ,
kuulõ_ks sa, hellä hernekene,
kohe_ks ma kakõrmõq kalluda,
kohes iks ma kidsõrmõq keerädä?"
Ütel´ iks hellä hernekene,
ütel´ iks kallis kaarakõnõ:
"Panõq sa_ks kitskmõq kivi pääle,
panõ_ks sa kakmõq kannu pääle!"
Kiä süü_ks kakmõq kannu päält,
süü_ks no kitskmõq kivi päält?
Jumalil om iks Jut´o-lehmä,
Marijil om iks Maar´o-lehmä,
pühä_ks ristil Risto-lehm -
nuuq söövä_ks kakõrmõq kannult,
söövä_ks kidsõrmõq kivilt.
Neio_ks-no-kõist noorõkõist -
kidsi_ks tä põllu kiriväst,
kaki_ks tä põllu kaunist.
Nakas´ iks kaar kasuma,
hellä nakas´ iks herneh häitsemmä.
Herneh no_ks keelilä kynõli,
ärä_ks no kaara kadsatõlli,
sedä_ks no herneh hel´otõlli:
"Kui_ks ma lakolõ lasõ,
kui_ks ma kõdrolõ kasu,
kallis, tulõq sa_ks mano kakma,
kui saa_ks ma kõdrolõ!"
Kaara_ks no tuud kadsatõlli:
"Minost nakaq sa no_ks kiitmä kiislat,
kui saa ma no, vaenõ, valmist,
saa_ks ma, kallis, kasunus,
vili üles vinnünnüst!
Kui lää ma_ks vaenõ valgõst,
kui saa_ks ma pääväl ärä pälgät,
valgõst valmistõtust,
sys tulõq sa_ks, kallis, kasima,
kallis, tulõq sa_ks kaara põimma!
Võtaq sa_ks tsirp käe pääle,
minno jätku-i sa lumõ ala,
haara_ks sa kasiq ao pääle,
kokko_ks tuuq tunni pääle,
kui_ks naid kaaro kasitas,
viljo_ks kodo veetäs!"
Neio_ks-no-kõist noorõkõist,
linahiust linnukõist -
neio_ks no kullõl´ kaara syna,
kullõl´ iks kaara kadsatamisõ:
kyõ_ks tä kaldu kaema,
kyõ käve tä_ks, neio, nägemä,
kunas saa no_ks kaar kasunus,
kunas saa mul iks vili vinnünnüs,
hellä saa_ks taa herneh häidsenüs.
Neio_ks-kõist noorõkõist,
haard´ iks tä Marijat manida,
haari_ks tä jumalat pallõlda:
"Piä_ks no päivi ilosit,
piä_ks no ilmo selgit!"
Neio_ks-no-kõist noorõkõist,
ärä_ks jäl kaldu kaema,
lätsi_ks tuu neio nägemä.
Kaar oll´ nu_ks üles kasunu,
vili oll´ no_ks pikäst vinnünnü.
Neio_ks säält kodo joostõh joosi,
joostõh tä_ks joosi, jalol käve,
võti_ks tä kotost vaiba tsirbi,
kotost tä_ks võtt´ kumõra ravva,
vaja_ks no päält vaiva ravva,
kaldu tä_ks kaara põimma,
kulla läts´ tä_ks kokko kan[d]ma.
Neio_ks-kõist noorõkõist -
sai_ks kaar kasunus,
hellä herneh häidsenüs,
nakas´ iks kaara kasima,
hellä_ks no herneht kakkuma.
Neio_ks-kõist noorõkõist -
tulli_ks säält kodo kullakõnõ,
majja meelimar´akõnõ,
saat´ iks tä vell´o vilä perrä,
imekana kaaro perrä.
Vele_ks-keist noorõkõist -
vell´o läts iks tuud viljä vidämä,
kaaro_ks no kodo kandma.
Vele_ks-keist noorõkõist -
viis sai_ks täl aita viljä täüs,
kats sai_ks täl aita kaaro täüs.
Säält iks vell´o veere võtt´,
veere_ks tä võtt´, vilä sai,
säält sai_ks tuu vell´o ilmarikas.
Neio_ks-kõist noorõkõist!