35. Imeline emand ja Ilmatütar.

SL 1923.
H, Setu 1903, 569 (78) < Kolovinna k. - Jak. Hurt < Martini Ir´o (1903).

Kui_ks neio magama lätsi,
kui_ks kaldu kat´mõllõ,
ussõh iks oll´ suur suvi,
oll´ hal´as hainakõnõ.
A kui ma_ks, mari, magasi,
olli_ks ma üü uinussih,
kui ma_ks kuuli, kullakõnõ,
astõ_ks üles asõmõlt,
kaldu kat´mõ veerest,
lätsi_ks ma ussõ kaema,
ussõ tsõõri moro pääle,
ussõh iks sattõ udsulummõ,
tarõ takah tasalummõ.
Nägünese_ks, kuulunõsõ,
miä_ks sääl lumõ pääl oll´?
Saani lumõ pääl oll´.
Nägünese_ks, kuulunõsõ,
miä_ks sääl saani siseh oll´?
Imänd saanil siseh oll´.
Nägünese_ks, kuulunõsõ,
miä_ks imändäl üsähnä?
Lats iks imändä üsäh oll´.
Nägünese_ks, kuulunõsõ,
miä_ks latsõl käeh oll´?
Myyk latsõl käeh oll´.
Nägünese_ks, kuulunõsõ,
miä_ks mõõgal otsah oll´?
Muna mõõgal otsah oll´.
Nägünese_ks, kuulunõsõ,
miä_ks munal seeh oll´?
Kuldaharja kikokõnõ,
kanepkaala kanakõnõ.
Kiko_ks linnas´ kesvä poolõ,
kana linnas´ kaara poolõ,
kiko_ks tõi kesväterä,
kana tõi kaaraterä.
Kikokõist iks, kanakõist -
esi_ks tä keelilä kynõli,
syna mõistut´ mõtõldõh:
"Tõi_ks kodo kuurmaga,
velisille viievõrra -
midä_ks mi naka tegemä,
kuvva süüki säädmä?"
Kiko_ks kanaga kynõliq,
kanaga katõkese:
"Naakõ_ks mi olut utma,
naakõ_ks mi kamma kahr´ma!"
Sai_ks olu utõtus,
sai kama kahritus,
kiko sys iks kanaga kynõliq,
kanaga katõkese:
"Kedä mi_ks kutsu söömisille,
söömisille, joomisillõ?"
Kiko_ks kanaga kynõliq:
"Kutsku-i kurgõ, käs´ku-i kärge -
kurõl um iks sugu suur,
um suku Soomõni,
võso järve võrõsini!
Kutskõ_ks kodolda tütär,
hõigakõq hõimulda sysar,
kua um iks vallah kykõ vaesõp,
kolgah kykõ kurvatsõp,
kel um jo kooluq uma kodo,
um häönü härbänn´,
um iks kooluq kukutaja,
um häönüq hällütäjä,
umma_ks kooluq kogonist,
maalõ viidüq viimätsest;
olõ-i veljä, olõ-i sysard,
olõ-i ütte-ainustki,
olõ-i täl tunnist kohe toedaq,
astuq aost veitüst!"
Kiko sys iks kanaga kynõliq,
nää_ks kokko kuristivvaq,
kutsi_ks sys kodolda tütre,
hõiksi_ks hõimulda sysarõ,
vallast kykõ vaesõpa,
kolgast iks kykõ kurvatsõpa,
kurvalisõ kullakõsõ,
pahalisõ pardsikõsõ.
Edo_ks nääq höste hoievaq,
armahe arvssiq:
esi_ks nääq söödiq, esi joodiq,
esi_ks nääq peiq pehmehe,
esi_ks nääq olliq oigõhe.
Neiokõist iks noorõkõist,
noorõkõist iks, nõrgakõist!
Ärä tä_ks elli iku-ello,
kasvi_ks kurva kasumist:
olli_ks tä must kui muld,
olli_ks ilodu kui imeh.
Mille_ks tuu neio must oll´,
ime_ks-lats ilodu oll´?
Must oll´ uma murrõga,
ikuga oll´ lännü ilotust.
Kikokõist iks kanakõist,
kui_ks naaq otsõq ollõ mano,
kui_ks naaq kutsiq kulatskillõ,
kui_ks naaq petiq piitnälle,
kui_ks naaq vaesõ vasta võtiq,
kehvälise keerätelliq,
höste nää_ks hoijiq, höste olliq,
ärä_ks nääq peiq pehmehe,
ärä_ks olliq oigõhe.
Neio_ks sai verd vesselät,
sai suku sorõhõt,
neio_ks läts ilma-ilosast,
vaenõlats valusast.
Neio_ks sai ilma-illos´,
ilma_ks-illos´, päävä-vallus´,
istõ tä_ks ilma veere pääle,
kulla kuu poolõ pääle.
Sõrmus iks sõrmõh tinanõ,
veereh vaskivitsakõnõ,
tuugi_ks paistõ pall´o maad,
välge väega kavvõndõhe.
Olli_ks illos´ imäldä lats,
olli_ks vallus´ vaenõlats,
ilmah iks kykõ ilosap:
poolõ_ks tä ilma ilosti,
poolõ_ks valda valusti.
Neiokõist iks noorõkõist -
istõ tä_ks ilma veere pääl,
kulla kuu poolõ pääl,
olli_ks tä kullus´ üle kolga,
olli_ks tä veerüs üle veere.
Kiä_ks tull´ kosjollõ,
kosjovallõ, osjovallõ?
Olli_ks üts rikas üle Riia,
Tarto all kõigõ targõmb,
tuu_ks tull´ kosjollõ,
kosjovallõ, osjovallõ,
osjovallõ ots´ma.
Neiokõist iks noorõkõist,
imelast helläkeist -
ärä_ks tä lausi meelestäni,
tahtsõ_ks targastõ kynõlda:
"Teele_ks ma lää-i, neiokõnõ,
teele_ks ma kallu-i, kabokõnõ:
koh um iks kulda, sääl om kurja,
koh um iks vaskõ, sääl vannõkit!"
Neiokõist iks noorõkõist -
istus iks ilma veere pääl,
kulla kuu poolõ pääl,
poolõ_ks ilma ilosti,
poolõ valda valusti.
Nägünese_ks, kuulunõsõ,
kiä_ks tull´ kosjollõ,
kosjovallõ, osjovallõ,
osjovallõ ots´ma?
Tulli_ks kuu kosjollõ,
tulli_ks ago asjatamma.
Neio_ks, ma lausi meelestäni,
tahtsõ_ks targastõ kynõlda:
"Teele_ks ma lää-i, neiokõnõ,
teele_ks ma kallu-i, kabokõnõ!
Teele_ks ma ütle ni kynõlõ:
lää-i ma kuulõ, kullakõnõ,
pääväle, pääs´okõnõ,
aolõ, armõdukõnõ!
Toolõ_ks ma lää, neiokõnõ,
toolõ ma_ks kaalu, kabokõnõ,
miä_ks um vallah vaenõlats,
ilma_ks imeldä, eseldä,
kulla_ks kogoni vaenõ,
um iks eseldä elänü,
kandjalda kasunu.
Tuu_ks tulõ kosjollõ,
osakõist ots´ma,
toolõ sys iks lää, neiokõnõ,
toolõ_ks kallu, kabokõnõ!
Otsi_ks ma uma olalisõ,
kae_ks ma uma kaalalisõ:
esi ka olõ vallah vaenõlats,
ilma imeldä kananõ,
vallah iks kykõ vaesõp,
kolgah kykõ kurvatsõp.
Üte- saa_ks mi -hüäq mõlõbaq,
ütekalliq katõkese,
ega_ks tõ[õ]nõ tõist naara-i,
tõ[õ]nõ tõ[õ]sõ rõivit -
saa_ks paras paarikõnõ!"
Vrdl: SL I, 348-357 ja "Ilmatütar" siin SL III, 1889 lõpuotsas, kus "Ilmatütre" võrdlemise juhatused seisavad.