36. Imeline emand ja Vaeste söötmine.

SL 1924.
H, Setu 1903, 259 (124) < Helbi k. - Jak. Hurt < Miku Ode (1903).

Tulli_ks ülest hummogul,
varra_ks inne valgõt.
Kai_ks ussõ läbi paja,
ai_ks pääd aknallõ:
miä_ks ussõh olõnõs,
saina takah saisanõs?
Ussõh iks sattõ udsulummõ,
peenikeist pisõrdõlli.
Miä_ks sääl lumõ pääl oll´?
Saan iks lumõ pääl oll´.
Miä_ks sääl saani siseh?
Imänd iks saani siseh oll´.
Miä_ks imändäl üsäh oll´?
Lats iks imändäl üsäh oll´.
Mis iks latsõ käeh oll´?
Mõõka_ks latsõ käeh oll´.
Mis iks mõõga otsah oll´?
Muna_ks mõõga otsah oll´.
Miä_ks munal sisel oll´?
Kulda_ks-harja kikokõnõ,
kanepkaala kanakõnõ.
Kiko_ks linnas´ kesvä poolõ,
kana linnas´ kaara poolõ,
kiko_ks tõi kesväterä,
kana_ks tõi kaaraterä.
Tundsõ_ks pühi tulõvat,
kalli ao kaaluvat -
miä nakas´ iks kiko tegemä,
kiko_ks tekk´ kesväteräst,
kana tekk´ kaarateräst?
Kiko_ks uma ollõst utt´,
kana_ks uma kamast kahre,
kiko tei_ks olt oigõt,
kana tekk´ iks kamma kallit.
Kedä_ks no kutsuq söömiselle?
Kutsuq no_ks kurgõ, käskeq kärge!
Tulõ-s no kurgi kutsõh,
tulõ-s no kärgi käskeh.
Kuts iks talli söömisille.
Kiko_ks jäl keelilä kõnõli:
"Taha-i ma talli söömiselle,
söömiselle, joomisõllõ -
talli um iks kuri taplõmma,
vilets iks vihha pidämä!"
Kutsi_ks ma kolmõ vaest,
kutsi_ks ma kattõ kah´olist:
ütte ma_ks kutsi vaest vapanaist,
tõist kutsi ma_ks tütärd ilm-imeldä,
kolmandat iks poiga ilm-eseldä.
Kutsi_ks ma kolmõ vaest,
kutsi_ks ma kattõ kah´olist,
kolm iks kurvapidäjät.
Koh ikk´ iks vaenõ vapanaane,
sinnä_ks tekkü tiigikene;
koh ikk´ iks tütär ilm-imeldä,
sinnä_ks jäi järvekene,
sinnä_ks lasku lannukõnõ;
koh ikk´ iks poig ilm-eseldä,
sinnä_ks kasvi kaokõnõ
ilma_ks kuu kuuldmalda,
päävä_ks päälepaistmalda.
Viländ saa_ks külä hobõsillõ,
viländ saa_ks hobõstõ oiduq,
viländ iks varso valida,
viländ saa_ks külä kar´a juvvaq.
Sinnä_ks veeri silmävesi,
sinnä_ks sattõ sarnavesi
tuu_ks kolmõl vaesõl,
tuu_ks katõl kah´ovesi,
miä_ks vesi silmist veeri,
miä_ks sattõ üle sarno.
Neio_ks-kõist noorõkõist -
vaivalinõ_ks vaestõ elo,
kah´olistõ kasuminõ!
Vald või-i nätäq vaesit,
kolk nätäq kurvalitsi.
Tuulõq kyik iks pääle tulõvaq,
sao_ks pääle saavaq -
olõ-i_ks aida abih iih.
Kual iks naasel uma ülä,
kual iks kabol uma kasa,
kuuld iks tä kolgah kur´a jutu,
veereh vihasa sõnomõ -
ülä lätt iks iist ütlemmä,
kasa lätt iks mant karistamma.
Kual iks neiol uma ime,
kual iks kabol uma kandja,
kuuld iks tä kolgah kur´a jutu,
veereh iks vihasa synomõ,
ütles iks kur´a imele,
ütles iks kalõ kandjallõ.
Kual iks olõ-i umma imme,
umma_ks kallist kasvatajja,
tuu_ks nuutsk´ nulga takah,
ikk iks kõrra kõlgusõ takah -
olõ-i_ks kellegi üteldä,
kaihho_ks kellegi kaibada.
Kual iks pojal um uma ese,
kao_ks-kandjal kasvataja,
tuu um iks korgõ kui kuningas,
eläs iks üles kui tuu esänd.
Kua um iks vaenõlats,
olõ-i_ks täl kelle ohto üldäq,
kelle_ks kaihho kaibadaq,
olõ-i ulli oppajja,
noorõ_ks vele noomijat.
Jummal iks hoiaq vaesõ ello,
kah´olitsõ kasumist!
Vaivalinõ_ks vaestõ elo,
ikulinõ elämine -
kui tulli_ks üles hummogul,
varra_ks inne valgõt,
olõ-s vii otsmist,
kao_ks-vii kaemist:
silmä_ks-viil suu mõsi,
lainamerel suu la[a]be.
Jummal iks hoiaq vaestõ ello!
Rikas tulli_ks ülest hummogul,
varra_ks inne valgõt,
rikas iks rinnast ringutõlli,
umma_ks und virotõlli.
Vaenõ läpe-s vahtiq asõmõl,
umma läpe-s tä und virotaq,
läpe-s suikuq sukugi,
und iks pitäq pisugi -
joostõh iks lätsi, joostõh tulli,
joostõh tä_ks joosi joogi perrä,
joostõh tä_ks tandsõ taari perrä.
Vaenõ panti_ks mutta purdõst,
jala ala lavvakust,
üle joosi_ks säksa joogituujaq,
kauba_ks-meeste ollõkandjaq.
Jummal iks hoiaq vaesõ ello,
ikulitsõ elämist!
Mitte või-i_ks midägi tetäq,
kulla või-i_ks kohegi minnäq -
s´oo_ks um Eessu isk´mine,
s´oo_ks Looja luuminõ.
Saa-i lootuvat paedaq,
kirotõttu kelle andaq -
s´oo_ks Eessu isk´mine,
s´oo_ks Maarja maal´mine!
Kui tult iks ülest hummogult,
vaesõq iks inne valgõt,
haardva_ks Marijat manida,
haardva_ks nääq Eessuta üteldä -
Maarjat iks ütles maatõh,
Eessut iks üles istuh:
"Naka_ks no, Eessu, avitamma!
Elä_ks üte Eessu pääle,
looda üte Looja pääle!”
Vrdl: SL I, 348-357.