39. Ema ihkab miniaid.

SL 1928.
H, Setu 1903, 308 (146) < Helbi k. - Jak. Hurt < Miku Ode (1903).

Imel olli_ks no pall´o tüterit,
liiga olli_ks linahiussit.
Olli_ks täl pall´o, kohe panda,
olli_ks täl liiga, kohe liitä?
Ime nakas´ iks poigõ ihkamma,
minijit meelitsemmä.
Ime_ks-no-keist helläkeist,
tätä_ks-no-keist, tähekeist -
ime vei no_ks tütreq palo pääle,
üte pand´ tä_ks pardsist palo pääle,
tõsõ vei_ks tä tedrest tii pääle,
kolmanda pand´ tä sokast suu pääle.
Ime_ks-no-keist helläkeist -
kätte sai_ks täl pojaq ihaduq,
kätte sai_ks täl minijäq meelidüq.
Kiä tull´ no_ks ülest hummogul,
varra no_ks inne valgõt?
Ime tull´ no_ks ülest hummogul,
varra no_ks inne valgõt.
Kiä ai_ks no tii tiigi poolõ,
kiä ai_ks no jäleq järve poolõ?
Ime ai_ks no tii tiigi poolõ,
vana ai_ks no jäleq järve poolõ.
Tetre_ks no lauli teie päält,
sokka_ks no lauli soie päält,
partsi_ks no lauli palo päält:
"Tsih iks no tsih, ime hellä,
ta[a]da_ks sullõ tarbist!
Kiä ai_ks su, vana, vii perrä,
kiä_ks su lähät´ lättelle,
kelle_ks sa kannat kaovett,
otsit iks sa lämmind lättevett,
oigõt ojavett?"
Ime_ks no ikula kynõli,
lasi tä_ks vasta lainõl:
"Minijille_ks ma vii leevä kasta,
poe_ks-lõ kirvõstõ hikoq,
sula_ks-sillõ suu mõskõq!"
"Tsih iks no tsih, ime hellä,
ta[a]da_ks no sullõ tarbist!
Kätte saiq nu sul pojaq ihaduq,
kätte sai_ks nu minijäq meelidüq."
Ime_ks-no-keist helläkeist,
maamakõist, mar´akõist -
ummi nakas´ tä_ks tütrit ikma,
ummi nakas´ tä_ks kanno kahitsõmma.
Ese_ks-no-keist helläkeist,
tätäkeist, tähekeist -
lätsi_ks tä kodo kutsma,
läts´ tä_ks kost´ma kutsma,
kodo_ks no kutsma kost´ma,
arvanu_ks aigu viitmä.
Ese_ks no lausi meelestäni,
lausi_ks tä meele poolõstani:
"Tulgõ_ks kodo, mu tütteriq,
kaalkõ_ks kodo, mu kanasõq!"
Tetre_ks no keelilä kynõli,
sokka_ks no lauli soie päält,
partsi_ks no lauli palo päält:
"Ese_ks-sa-kene helläkene,
tätäkene, tähekene,
määnest kutsut sa_ks töödä tegemä,
kulla, kutsut sa_ks asõld ajama?"
Ese_ks no lausi meelestäni,
lausi_ks tä meele poolõstani:
"Eka kutsu-i_ks teid tüüd tegemä,
teid kutsu-i asõld ajama -
kutsu_ks ma kodo kost´ma,
arva_ks ma aigu viitmä!
Ime_ks-keist helläkeist,
memmet, meelimar´akõist -
ime_ks no keedi soradsõ pudro,
memme_ks no küdsi mesidse leevä.”
Tetre_ks no keelilä kynõli,
partsi_ks meelel mõistutõlli,
sokka_ks no lauli soie pääl:
"Pareb meil iks süvväq paiu-urbõ,
tulusapaq toomõ urvaq,
kui_ks nu imä soranõ pudõr,
kui_ks tuu memme mesine leib!
Lää_ks ei suuhõ soranõ pudõr,
minehü-i mesileib -
paiu- ommaq meil iks -urvaq parebaq,
toomõ_ks urvaq tulusapaq!"
Ese_ks-keist helläkeist -
tulli_ks tä kodo kurvalinõ,
veeri_ks tä silmäviiline.
Kiä läts iks kodo kutsma,
kua läts no majja manitsõmma?
Ime_ks-no-kene helläkene,
maamakõnõ, mar´akõnõ,
lätsi_ks tä kodo kutsma,
lätsi_ks tä majja manitsõmma:
"Tulgõ_ks kodo, mu tütteriq,
kaalkõ_ks kodo, mu kanasõq!"
Ime_ks-no-kene helläkene!
Tetre_ks no keelilä kynõli,
partsi_ks no meelel mõistutõlli,
lauli_ks no tetre teie päält,
lauli_ks no partsi palo päält,
sokka_ks no lauli soie päält,
küündüq nää_ks imelt küsümä,
nõssiq nää_ks maamalt nõudma:
"Ime-nu_ks-kene helläkene,
määnest kutsut sa_ks töödä tegemä,
määnest kutsut sa_ks asõld ajama?"
"Mino_ks tütreq helläkese,
mino_ks no kalliq kanasõq,
lindaq iks lehmi nüssmä,
kaalkõ_ks ti karja saatma!"
Tetre_ks jäl keelilä kynõli,
partsi_ks no meelel mõistutõlli:
"Linda-i mi lehmi nüssmä,
kaalu-i mi karja saatma!
Ime_ks-no-kene helläkene,
keeräq sa_ks mino kirstu mano,
astu_ks mu annivaka mano,
vii_ks sa linik lehmä pääle,
kapudaq viiq kar´a pääle -
küllep iks mul linik lehmä nüss,
ärä_ks no kapudaq kar´a saatvaq!"
Ime läts säält kodo kurvalinõ,
veeri_ks tä silmäviiline,
lätsi_ks tä kodo, kullakõnõ,
moro läts tä_ks pääle murõhtamma,
silmi läts tä_ks pühkih seenitsehe.
Kiä läts iks jäl kodo kutsma,
kua läts jäl iks majja manitsõmma?
Vell´o_ks-no-kõnõ noorõkõnõ,
ime_ks-no-latsi helläkene,
vell´o läts iks no kodo kutsma,
vell´o läts iks no majja manitsõmma.
Vell´o_ks no painu pallõmma,
heidi tä_ks hellile synolõ:
"Tulkõ_ks no kodo, mu sysarõq,
kaalkõ_ks kodo, imekanaq!"
Tetre_ks no keelilä kynõli,
partsi_ks no meelel mõistutõlli:
"Vell´o_ks-sa-kõnõ noorõkõnõ,
määnest kutsut iks tüüd tegemä,
kuvva kutsut iks asõld ajama?"
Vell´o_ks no lausi meelestäni:
"Tulkõq ti_ks syyrdu ragoma,
linnakõq ti_ks leppi laas´ma!"
Tetre_ks jäl keelilä kynõli,
partsi_ks meelel mõistutõlli,
sokka_ks tuu lauli soie päält:
"Vele_ks-sa-kene noorõkõnõ,
ime_ks-lats helläkene,
kui lääde_ks sa kodo, kullakõnõ,
majja, meelimar´akõnõ,
linda-i mi_ks leppi laasima,
lää-i mi syyrdu ragoma!
Vele_ks-sa-kene noorõkõnõ,
läät iks kodo kui, kullakõnõ,
keerä_ks sa mino kirstu mano,
astu_ks sa annivaka mano,
vii_ks sa sõlg sõõru pääle,
lehe_ks no lepä ossa pääle -
küllep iks mu sõlg sõõru rago,
ärä_ks mu leheq lepä laas´vaq!"
Vell´o läts no_ks kodo kurvalinõ,
veeri_ks no silmäviiline.
Kiä tull´ no_ks jäl kodo kutsma,
kua tull´ jäl iks majja manitsõmma?
Oh iks mu sirgõt sysard,
oh iks mu meelimar´akõist -
tetre läts tä_ks kodo kutsma.
Kutsi_ks no tetre tii päält,
pallõl´ iks partsi palo päält,
kutsi_ks no sokka soie päält.
Tetre no_ks lauli teie päält,
partsi_ks no lauli palo päält,
sokka_ks no lauli soie päält:
"Kuulõ_ks sa, sirgõ sysari,
määnest kutsut iks töödä tegemä,
kuvva kutsut iks asõld ajama?"
"Tulõ_ks sa kirstu keerämä,
anni_ks-no-vakka valama!"
Tetre_ks no keelilä kynõli,
partsi_ks no meelel mõistutõlli:
"Lää-i mi kirstu keerämä,
anni- lää-i mi -vakka valama!
Kui lääde_ks kodo sa, kullakõnõ,
majja, meelimar´akõnõ,
panõ_ks sa kindaq kirstu pääle,
kapuda_ks kirstu kaasõ pääle -
küllep iks mul kindaq kirstu kiirväq,
kapudaq no_ks vala annivaka!"
Neio_ks-no-kõist noorõkõist -
neio tulli_ks no kodo kurvalinõ,
veeri_ks no silmäviiline.
Kiä läts iks jäl kodo kutsma,
kua läts no_ks majja manitsõmma?
Vel´o_ks-no-naane, linnukõnõ,
kodo_ks-no-naane, kullakõnõ.
Läts tä_ks kodo kutsma,
läts tä_ks majja manitsõmma:
"Tulkõq no_ks kodo, mu sysarõq,
kaalkõ no_ks kodo, imekanaq!"
Kutsi_ks tä tetre tii päält,
pallõl´ iks partsi palo päält.
"Vele_ks-naane, linnukõnõ,
määnest kutsut sa_ks töödä tegemä,
kuvva kutsut sa_ks asõld ajama?"
Vele_ks-naane, linnukõnõ,
ärä_ks tä lausi meelestäni:
"Kutsu-i ma töödä tegemä,
kutsu-i ma asõld ajama -
kotoh iks no sinno müvvänes,
kabo_ks no kaupa tetänes!"
Tetre_ks no keelilä kynõli,
partsi_ks no meelel mõistutõlli:
"Kiä_ks tohtsõ toomõ müvväq,
toomõ tohe_ks häermü häötäq?"
Vele_ks-naane, linnukõnõ,
ärä_ks tä lausi meelestäni,
lausi_ks tä meele poolõstani:
"Tuu_ks no tohtsõ toomõ müvväq,
toomõ_ks no häerme häötelläq,
toomõ_ks no lilli liigutõllaq:
kiä_ks hällüt´, tuu häödi,
kiä_ks kasvat´, tuu kaodi -
ime_ks hällüt´, tuu häödi,
ese_ks kasvat´, tuu kaodi!"
Neio_ks jäl küündü küsümä,
tetre_ks no küündü küsümä,
partsi_ks no nõssi nõudma:
"Vele_ks-no-naane, linnukõnõ,
kodo_ks-no-naane, kullakõnõ,
miä_ks no minost andanõs,
pall´o_ks no rahha pakutas?"
"Vakka_ks no viisi, vakka kuusi,
vakka_ks no viisi vanna rahha,
küllü_ks-müttü killingit -
tuu_ks no sinost andanõs,
tuu_ks pardsist pakutas."
Ärä_ks no minnäq, miä tetäq -
minnä_ks kodo kullakõsõl,
minnä_ks majja mar´akõsõl -
ese nakas iks tuumõ müümä,
toomõ_ks no häermit häötammä,
toomõ nakas tä lilli liigutamma.
Neio_ks no küündü küsümä,
neio_ks no nõssi nõudõma:
"Vele_ks-naane, linnukõnõ,
läke_ks kodo minemä,
velitsille veerümä!"
Neio lätsi_ks kodo, kullakõnõ,
ese_ks no majja, mar´akõnõ.
Kotoh no_ks ostijaq olliq,
kauba_ks-no-tegijäq kaartõh.
Küündü_ks ma eselt küsümä,
nõssi_ks ma eselt nõudõma:
"Miä_ks no minost andanõs,
pall´o_ks no minost pakutas?"
Ese_ks-kene helläkene,
ärä_ks tä lausi meelestäni,
lausi_ks tä meele poolõstani:
"Üte möi ma_ks poolõ toobi iist,
katõ möi ma_ks ollõkanni iist,
möi_ks ma neio viimätsest,
möi_ks ma kulla kogonist!"
Ese jäi_ks ilma tütrest,
kandja_ks ilma kanasõst.
Vrdl: SL I, 370-373. Ltl: 617-620.

SL 1929.
H, Setu 1903, 231 (112) < Helbi k. - Jak. Hurt < Miku Ode (1903).

Imel iks pall´o tütterit,
liiga_ks linahiussit.
Um iks nu pall´o, kohe pandaq,
um iks nu liiga, kohe liitäq?
Ime nakas´ iks poigõ ihkamma,
minijit meelitsemmä.
Kätte sai_ks pojaq ihaduq,
kätte sai_ks minijäq meelidüq.
Kohe panda_ks nu ummi tütrit,
liitä_ks nu linahiussit?
Üte pand´ iks pardsist laulma palo pääle,
tõsõ_ks tedrest tii pääle,
kolmanda_ks sokast suu pääle.
Kätte sai_ks pojaq ihaduq,
kätte_ks minijäq meelidüq.
Ime_ks-keist helläkeist -
tulli_ks tä ülest hummogul,
varra_ks inne valgõ'õt.
Miä_ks tüü edimäne,
kua_ks huuli hummogul?
Sorrõ_ks suu mõskõminõ,
käpe_ks jala käng´mine.
Ime_ks-keist helläkeist -
veeri_ks tä varra vii perrä,
inne läts iks tä päivä lättelle,
ai_ks jäleq järve poolõ,
tegi_ks tiid tiigi poolõ.
Sokka_ks nu lauli soie päält,
partsi_ks nu lauli palo päält,
tetre_ks nu lauli teie päält:
"Kelle_ks sa, vana, vett viit,
kelle_ks sa otsit ojavett,
viit iks sa lämmi[n]d lättevett?"
Ime_ks lausi meelestäni:
"Sulasillõ_ks vii suu mõskõq,
pojalõ_ks vii kirvõstõ hikoq,
mini_ks-jille leivä kastaq."
Sokka_ks nu lauli soie päält,
partsi_ks nu lauli palo päält,
tetre_ks nu lauli teie päält:
"Tsih iks tsih, ime hellä,
taad vajja, vana naane!
Kätte sai_ks sul pojaq ihaduq,
kätte sai_ks nu minijäq meelidüq,
ummi panni_ks sa tütrit pall´ost,
liiast iks linahiussit!"
Ime_ks-keist helläkeist -
ime_ks keedi soradsõ pudro,
memme_ks küdsi mesidse leevä.
Kiä läts iks kodo kutsma?
Ese_ks-keist helläkeist,
tätä_ks-keist, tähekeist -
lätsi_ks tä kodo kutsma,
lätsi_ks tä majja manitsõmma:
"Tulgõ_ks kodo, mu tüttereq,
kaalkõ_ks kodo, mu kanasõq!"
Tetre_ks nu lauli teie päält,
partsi_ks nu lauli palo päält,
sokka_ks nu lauli soie päält:
"Määnest kutsut iks tüüd tegemä,
kuvva_ks asõld ajama?"
"Kutsu-i_ks ma tüüd tegemä,
arva-i_ks ma asõld ajama,
kutsu_ks ma kodo kost´ma,
arva_ks ma aigu viitmä -
ime_ks keedi soradsõ pudro,
memme_ks küdsi mesidse leevä!"
Tetre_ks keelilä kynõli,
partsi_ks nu meelil mõistutõlli:
"Paremb iks meil süvväq paiu-urbõ,
tulusapa_ks meil ummaq toomõ urbaq
kui_ks tuu ime soranõ pudõr,
kui_ks nu memme mesine leib!
Lää-i_ks suuhu soranõ pudõr,
minehü-i_ks mesine leib -
parep iks süvväq paiu urbõ,
tulu_ks-sapaq toomõ urbaq!"
Ese läts iks kodo ikkõh,
kasvataja_ks kodo kahitõh.
Ese_ks-keist helläkeist -
ütel iks kotoh imele,
kaibas´ iks kotoh kandjallõ.
Kiä_ks läts sys kodo kutsma,
kua läts iks majja manitsõmma?
Vele_ks-keist noorõkõist,
ime_ks-last helläkeist -
lätsi_ks tä kodo kutsma,
lätsi_ks tä majja manitsõmma:
"Kuulkõ_ks, mu sirgõq sysarõq,
mõistkõ_ks, meelimar´akõsõq,
tulgõ_ks ti kodo, kullakõsõ,
majja_ks, meelimar´akõsõq!"
Tetre_ks nu keelilä kynõli,
partsi_ks nu meelil mõistutõlli:
"Määnest kutsut iks tüüd tegemä,
kuvva_ks asõld ajama?"
"Kuulõ_ks, mu sirgõ sysar,
tulgõ_ks syyrdu ragoma,
imä_ks-leppi laas´ma,
tulgõ_ks kütüst kündmä!"
Tetre_ks keelilä kynõli,
partsi_ks meelilä mõistutõlli:
"Vele_ks-keist noorõkõist,
ime_ks-last helläkeist -
panõ_ks sa sõlgi sõõru pääle,
lehe_ks lepä ossa pääle,
ärä_ks sõlg sõõru rago,
ärä_ks leheq lepä laas´vaq!"
Vell´o läts´ iks säält kodo ikkõh,
kaldu_ks kodo kahitõh:
"Tulõ-s iks tä kodo, kullakõnõ,
majja, meelimar´akõnõ!"
Kiä läts iks sääl kodo kutsma,
kiä_ks majja manitsõmma?
Sysar lätsi_ks kodo kutsma,
sysar iks majja manitsõmma.
Ärä_ks tä lausi meelestäni:
"Tulgõ_ks kodo, mu sysarõq,
kaalkõ_ks kodo, imekanaq!"
Tetre_ks sääl keelilä kynõli,
partsi_ks nu meelil mõistutõlli:
"Kuvva kutsut iks tüüd tegemä,
määnest asõld ajama?"
Ärä_ks tä lausi meelestäni:
"Tulgõ_ks nu kirstu keerämä,
anni_ks-vakka valama!"
Tetre_ks keelilä kynõli,
partsi_ks meelil mõistutõlli:
"Kuulõ_ks, mu sirgõ sysarõni,
panõ_ks kindaq kirstu pääle,
kapudaq iks kirstu kaasõ pääle -
külep iks kindaq kirstu kiirväq,
kapuda_ks valavaq annivaka!"
Sysard iks hellä linnukõist -
tulli_ks tä kodo kurvalinõ,
veeri_ks tä silmäviiline,
panni_ks tä kindaq kirstu pääle,
kapuda_ks kirstu kaasõ pääle -
sai_ks kirst kiirtüs,
annivakk valõtus.
Kiä läts iks kodo kutsma?
Ime_ks kodo kutsma,
ime lätsi_ks majja manitsõmma:
"Tulõ_ks kodo, mu tütär,
kaalu_ks kodo, mu kana!"
Ärä_ks tä lausi meelestäni,
tetre_ks keelilä kynõli,
partsi_ks nu meelil mõistutõlli:
"Määnest iks kutsut tüüd tegemä,
määnest asõld ajama?"
"Linda_ks sa lehmi nüssmä,
kaalu_ks sa karja saatma!"
"Ime_ks-kene helläkene,
saa-i_ks ma lehmi nüssmä,
kallis, saa-i_ks ma karja saatma!
Panõ_ks linik lehmä pääle,
kapuda_ks viiq kar´a pääle -
ärä_ks linik lehmä nüss,
kapuda_ks kar´a saatvaq!"
Ime lätsi_ks säält kodo ikkõh,
kaldu kodo kahitõh,
iki_ks tä ummi tütrit,
kahits´ iks ummi kanasit.
Kiä_ks läts sääl kodo kutsma?
Vele_ks-naane, linnukõnõ,
lätsi_ks tä kodo kutsma.
Tetre_ks nu lauli teie päält,
partsi_ks nu lauli palo päält:
"Kohe sa_ks nu läädeq, kodonaane,
kohe sa_ks nu veerit, velenaane?"
"Kulla, tulli_ks nu kodo kutsma,
ärä tulli_ks teid majja manitsõmma!"
"Vele_ks-naane, linnukõnõ,
määnest kutsut iks tüüd tegemä,
kuvva_ks asõld ajama?"
Vele_ks-naist, linnukõist,
ärä_ks tä lausi meelestäni:
"Kutsu-i_ks ma tüüd tegemä,
kutsu-i_ks ma asõld ajama -
kotoh iks sinno müvvänes,
kabo_ks kaupa tetäs!"
Tetre_ks nu keelilä kynõli,
partsi_ks nu meelil mõistutõlli:
"Kiä_ks nu tohtsõ toomõ müvväq,
toomõ_ks nu häermeq häötelläq?"
Vele_ks-naist, linnukõist,
ärä_ks tä lausi meelestäni:
"Kiä_ks hällüt´, tuu häödi,
kiä_ks nu kasvat´, tuu kaodi!
Ese_ks-keist helläkeist,
maamat, meelimar´akõist -
ärä_ks naaq tohtsõq toomõ müvväq,
toomõ_ks nu häerme häötelläq,
toomõ_ks nu lilli liigutõllaq!"
Tetre_ks nu lauli teie päält,
partsi_ks nu lauli palo päält:
"Ärä_ks nu minnäq, miä tetäq -
ärä_ks nu minnäq looduvallõ,
ei meelitahtuvallõ:
jõvva-i looduvat paeda,
kirotõttu kelle anda!
Ärä_ks nu minnäq, miä tetäq -
minnä_ks nu ese antullõ,
vell´o_ks nu viina-juudullõ,
armas iks jutu-aetullõ!"
Sai_ks neio müüdüs,
kabo kaup tettüs.
Vaata võrdlemise juhatusi eelkäiva tõisendi lõpetuses.
Lisamärk. Need kaks tõisendit siin, nr. 1928 ja 1929, on näituseks, kuida[s] üks ja seesama laulik üht ja sedasama laulu mitmel ajal mitmet viisi laulda võib. Tõisendi nr. 1929 ütles Miku Ode 8. juulil 1903 ette, aga pitkema tõisendi nr. 1928 pärast 9. septembril 1903, kui ma selsamal suvel teist korda Setumaal olin.