42. Kolm vaest.

SL 1932.
EKS 8°4, 205 (12) < Räpinä khlk. - J. Jagomann (1877). [Sama laulu dublett-teisend H, Jagomann 4 (1) märgib laulikuks Okse Tanilovits'i].

Näiokõnõ noorõkõnõ
tulli_ks üles hummongulta,
inne varra valgõ'õt.
Pühe_ks koa, pühe tarõ,
koa kolmõnulgalisõ,
panni_ks põhu põllõ pääle,
veie ma_ks ussõ asulõ,
keerätelli kengolõ.
Esi ma_ks pääl saas´askõlli,
kaeligi katsipäädi,
kullõskõlli kolmipäädi.
Näiokõnõ noorõkõnõ,
meä siin helü heidünesi,
koa kumu kuulunõsi?
Iki_ks suuh suurõq kuusõq,
laanõh ladvada pedäjäq,
kallaspoolil kadajaq.
Jälki ma ümbre ütle,
kõrra tõisildõ kõnõlõ:
ikõ-s suuh suurõq kuusõq,
laanõh ladvada pedäjäq,
kallaspoolil kadajaq,
iki_ks kolmi vaestalasta:
üts iks iki imädä näio,
tõnõ iki esädä poiga,
kolmas vaenõ läskänaane.
Midä_ks iki vaenõ läskänaane?
Iki_ks maa kündijätä,
kündijätä, külvijätä,
musta mulla pöörijätä,
terä maahategijätä,
seemne sissesegäjätä.
Midä_ks iki esädä poiga?
Künni_ks-ravva köüdijätä,
adrapää päädijätä.
Mõista-s tä kündä künnimaada,
taipa[-s] päätiq adrapääd.
Midä iki_ks vaenõ imädä näido?
Maa ala maamakõist,
taiva ala taadõkõist;
iki_ks tä kangastõ kaejat,
kangatoimõ tunnistajat,
nitsete_ks iki pandijata.
Uma_ks opas´ ussõ takah,
uma noomõ nulga takah;
võõras iks sunnõ sulastõ kuuldõh,
noomõ noortõmeeste kuuldõh.
V. 36 võib ka lugeda: mõista-s tä kanda künnipuuda.
Vrdl: SL I, 392-401. Ltl: 543, 588-592, 634.

SL 1933.
EKS 8°3, 381 (28) < Räpina, Naha k. - Joh. Hurt (1876).

Suuh ikiq suurõq kõõvoq,
laanõh ladvata pedäjäq,
aroh ikiq arokõõvoq -
neeq olliq kolmõ valla vaesta:
üts oll´ vaenõ läskinainõ,
tõine oll´ esetä poiga,
kolmas vaenõ imetä näio.
Mis naaq no keäki ikiq,
kaipsivaq kolmõkeske?
Nimäq ikiq umma armast,
kahitsivaq umma kallist.
[Kedä iki esetä poiga?]
Ikk´ umma kündijät,
ikk´ umma külvijät,
kallist adrakandijat.
Ega tä es koolõq leevä leinä,
surõ-s soola surma.
Niida iki esetä poiga,
kahits adrakandjat:
südä täl pall´o pelksi,
südä väega värisi.
Tõine iki imetä näio,
kaibas´ kandjata kabo.
Iki kirstu küürjät,
iki vaka vaanijat.
Lätsi havvalõ hamõht ots´ma,
kalmust kõvvo kaputit,
liivast lak´o linikit.
Aie hobõsõ havvalõ,
vei muna morolõ,
vadsa sinnä vaanijalõ,
pand´ viina veere pääle,
ollõ kääpä otsa pääle.
Nakas´ imält küsümä:
"Ajaq mullõ armujuttu,
kostaq mullõ kulla-sõnnu,
anna_ks käsi kääpäst,
sõrm annaq sõmõrast!
Milles sa anna-i kätt kääpäst,
milles sõrmõ sõmõrast,
milles ei ajaq armujuttu,
kosta-i mullõ kuldasõnnu?"
Käeq jo kääpähe kaonuq,
sõrmõq jo liiva leonuq,
sorrõ liiva suu pääl,
kahrõ liiva kässi pääl,
maa lasõ-i suud maag´utada,
liiv keelt liigutada.
Seeni, kulla, ärä koolõ,
mar´akõnõ, maha viiä,
seeni kui murru muialt tuvvas,
palla muialt pallõldas.
Pääväkene kukk´(?) korgõhe,
viirdü jo lõunehe,
mina, tsirgu, söömätä,
lõõvokõnõ lõunõta -
kyik iks tülk´ tühi kõtt,
nõrk nõrga vöö-alonõ.
Kolmas iki läskinaine:
"Näi ao veretävät,
päiväpiso nõsõvat,
mõtli umma kodo tullõv,
kallist kodo kalduvat -
tulõ-s umma tagasi,
kaldu-s kallist kodo.
Sis ikulõ isosi,
pea nõssi nõrrõlõ -
tiik sai tühjä tarrõ,
oja sai ussõ ala.
Kost ma, ülä, hoolõ võta,
nõrk, nüüd nõo võta?"
Sis läts vällä kaema,
läts küllä küsümä,
vallast midä vaidlõma.
V. 25 vaanijat on arvatavasti sõnakujust vaalijat sündinud. Võrdlemise juhatusi vaata siinsamas eelkäiva laulu lõpetuses.

SL 1934.
EKS 8°4, 116 (12) < Räpinä, Kõnnu k. - J. Jagomann < Liisa Samuilov (1877).

Midä iki imädä näido?
Kahits´ umma kandijat,
iki_ks kirstu keerijät,
iki vaka valmistajat.
Midä iki esädä poiga?
Iki_ks umma esäkeist,
kahits´ umma kasutajat,
künniravva köüdijät,
adrapää päädijät:
kooli_ks iist esäkene,
veerest umaq vanõmbaq.
Velekene noorõkõnõ,
noorõkõnõ, helläkene,
sis lei ma adra aida vasta,
kõvõriko kõivo vasta.
Midä iki vaenõ läskänaine?
Iki_ks umma üläkeist,
kahits´ umma kaasakõist,
kündijätä, külvijätä,
musta mulla pöörijätä,
terä_ks mahategijät.
Külä tegi mul lina liivakohe,
kõõge pill´ põllupindre'ehe -
lüh´kene tal lina liivakoh,
peenü põllupindereh.
Koh iks ikk´ imädä näido,
sinnä tekkü tiigikene;
koh iks iki esädä poiga,
sinnä kaldu kaivokõnõ;
koh iks iki vaenõ läskänaine,
sinnä jäie järvekene -
katõ sai külä karja juvva,
valla varsol vallatõlla,
hulga hobõstõ ojoda.
Võrdlemise juhatusi vaata siinsamas 1932 lõpetuses.