44. Sea tapmine.

SL 1937.
EKS 8°4, 329 (28) < Räpinä khlk. - J. Jagomann (1877). [Sama laulu dublett-teisend H, Jagomann 129 (13) märgib talletuskohaks Järvepää küla.]

Velekene noorõkõnõ,
noorõkõnõ, helläkene,
suvõl söödi suurta tsika,
talvõl tarõpõrsasta.
Sõglast iks söödi, sõglast joodi:
sõgla tävve sõklit,
aad´a tävve aganit.
Kutsi_ks vävvü tappõma,
verisilmä võttõma,
saa-s väül tapõtus,
verisilmäl võetus.
Tsusas´ otsa orikulõ,
pande otsa põrsalõ,
vei_ks kingiq keldrehe,
tsealappõq lae ala.
Tsiga suluh, tõinõ soolah,
susi suluh, tõinõ soolah,
soe kink keldereh,
hiire lappõq lae all,
kassi lappõq lavva pääl.
Vrdl: SL I, 432, 433.

SL 1938.
H I 8, 365 (1) < Vastseliina khlk. - J. Sandra < Mari Lõiv (1896).

Tsiga kõnde Kõnnu mõtsah,
kõnde Kõnnu kopelih.
Oodaq, tsiga, nonno, tsiga,
las tulõ kevväj, las tulõ süküs,
kutsu ma or´a otsa lüümä,
päivilise pähä lüümä,
sis sa maha madsahat,
sulu ala sopsahat!
Veri juusk vällä virinälä,
käküq saivaq kärinälä.
Tei ma vorstiq voredaq,
tei käküq kõredaq,
vei alla kelderehe,
pääle aida päälikohe.
Tulli sis küläst kriimo kassi,
kriimo kassi, hiire herrä,
sei mu vorstiq voredaq,
sei käküq kõredaq.
Kutsi küläst kümme meestä,
kümme meestä, kümme köüstä
kriimo kassi kinni köütäq.
Hiir tsihit´ nulga alta:
"Tsih-tsih, kassi, tsah-tsah, kassi!
Kos sa mu säidse poiga panniq,
katsas viil mu kasupoig?”
Vaata võrdlemise juhatust eelkäiva laulu lõpetuses.