49. Paha poeg.

SL 1945.
H, Setu 1903, 342 (5) < Matsurdi k. - Jak. Hurt < Hedo Ivanovna, Miku Ode ema (1903).

Ime_ks hoiji umma poiga,
kasvatõlli kanasõst:
ime_ks hällüh hällüdi,
ime_ks kablol kasvadi,
kistu-s iks tuli tarõst,
kao-s tuli kaplo mant.
Kyõ hoiji_ks tä poiga väikost,
kanasõst kasvadi,
mõtõl´ iks abi astuvat,
mõtõl´ iks toe tulõvat.
Kui_ks hoiji väikost,
kasvatõlli kanasõst,
rüpüh olli_ks rükä põimõh,
kaalah olli_ks täl karja saatõh.
Ime mõtõl´ no_ks abi astuvat,
mõtõl´ tä_ks toe tulõvat.
Kui tulli tä_ks ülest hummogult,
jäti_ks tä poja magamahe,
helläkese jäti tä_ks hingämmä.
Ime läts no_ks varra vesile,
inne läts tä_ks päivä lättelle.
Kyik iks no sedä kynõliq,
sedä_ks ütel´ sada suud:
"Kelles iks taa vana vettä veese?"
"Ma jäti no_ks poja magamahe,
uma jäti hellä hingämmä."
Kui sai no_ks tuu poiga kasunust,
virvekene sai üles vinnünnüst,
ime_ks no lausi meelestäni,
lausi_ks tä meele poolõstani:
"Maka_ks sa kavva, kasuq suurõst,
kasuq sa mullõ_ks kündijäst,
kündijäst, külbijäst,
pikä_ks sa hoolõ pidäjäst!
Pall´o näi_ks ma kaihho kasvatõh,
silmä-ma_ks-vettä vinnüteh,
pall´o oll´ mul iks huult hummogult."
Kui sai no_ks poiga kasunust,
virvekene sai ülest vinnünnüst,
ime_ks keeri kerikohe,
ime_ks astõ alõvahe,
jäti_ks tä kodo uma poja,
majja jätt´ tä_ks meelimar´akõsõ.
Tulli tä_ks kodo kerikost,
astõ tä_ks kodo alõvast,
egas tä_ks poissi kotoh lövväq,
majah lövvä-s tä meelimar´akõist!
Nakas´ iks ime ikkõmahe,
vana nainõ nakas´ iks vaakumahe:
"Mis sai_ks mul abi hoitõmast,
mis sai mul iks kasvo kasvatamast?
Silmä-sai_ks-mul-vesi vihtumast,
sau sai mul iks sanna küttemäst!
Edo timäst iks sai valla varas,
sai täst iks kolga kur´atekij!"
Ime_ks-no-kene helläkene,
maama_ks mul meelimar´akõnõ -
jäi_ks tä külä külele,
jäi_ks tä valla var´olõ.
Vrdl: SL I, 460.