5. Ilmatütar ja Kureneiu.

SL 1889.
H, Setu 1903, 15 (4b) < Helbi k. - Jak. Hurt < Miku Ode (1903).

Ilmal olli_ks illos´ lats,
taivijal tarka tütär.
Käve_ks kullast koto pite,
hõbõhõst hirt pite,
kiti_ks tä ummi kindit,
avvust´ iks ummi andit:
"Tuu_ks tulguq kosjomahe,
kel iks om kümme kütü,
kel iks um sada nato!
Um iks mul kümme küü hamõht,
sada_ks nao liniket;
um iks mul kümme körditüt,
kümme_ks ilma körtmäldä;
um iks sada sangatut,
sada_ks ilma sankamata;
um iks tuhat trullitut,
tuhat iks um trullimalda!"
Johtu_ks päiv kuulõvat,
päivä_ks kavvõst kaevat -
tulli_ks päivä kosjomahe.
Ai_ks hobõsõ morolõ,
ai_ks paadi paja ala,
esi tulli_ks tä tarrõ teretämmä.
Panni_ks tä piidsa pingi pääle,
lasi_ks tä kindaq lavva pääle,
pand´ iks tä kübärä kinnastõ pääle,
esi nakas´ iks tä tarõh tehrütämmä,
nakas´ iks tä, kulla, kumardamma:
"Tere_ks sa, illos´ neio ese,
neio_ks sa ese, neio ime,
tere_ks sa, viis neio veljä,
kuus iks sa kullasta sysarda!
Kas iks saa teist mu umast,
kas iks saa mino neiot,
mino_ks meelimar´akõist?"
Neio_ks no kuuli, kosti vasta,
taitsõ tä_ks targastõ kynõlda:
"Eka_ks must saa-i päävä naist,
päävä_ks poja mõrsijat!
Pääväl iks um kats huult:
hummogul iks nõsõminõ,
õdagul iks minemine."
Ilmal olli_ks illos´ tütär,
taivijal tarka latsi,
käve_ks tä kullast koto pite,
hõbõhõst hirtä pite.
Kiä_ks no johtu kuulõvat,
johtu no_ks kavvõst kaevat?
Johtu no_ks kuu kuulõvat,
kuu_ks no kavvõst kaevat.
Tulli_ks kuu kosjomallõ.
Ai_ks hobõsõ morolõ,
ai_ks tä paadi paja ala,
esi tull´ tä_ks tarrõ tehrütämmä.
Pand´ iks tä piidsa pingi pääle,
lask´ iks tä kindaq lavva pääle,
kübärä kinnastõ pääle:
"Tere_ks, ese, tere, ime
tere_ks no, viisi neio veljä,
kuusi_ks no kullasta sysarda!
Kas iks saa siist mu umasta,
mino_ks meelimar´akõist?"
Neio_ks no kuuli, kosti vasta:
"Eka_ks must saa-i kuu naist,
kuu_ks poja mõrsijat!
Kuul iks um kollq huult:
õdagulla nõsõminõ,
keset iks öödä kistuminõ."
Ilmal iks um illos´ tütär,
käve_ks kullast koto pite,
marsõ_ks kullast majja pite,
kiti_ks tä ummi kindit,
avvust´ iks ummi andit:
"Tuu_ks tulguq kosjomallõ,
kel iks um kümme kütü,
kümme kütü, sada nato!
Um iks mul kümme küü hamõht,
sada_ks nao liniket!"
Johtu no_ks tähte kuulõvat,
tähte_ks no kavvõst kaevat.
Tulli_ks tähte kosjomallõ.
Ai_ks hobõsõ morolõ,
ai_ks paadi paja ala,
esi tull´ tä_ks tarrõ tehrütämmä.
Lasi_ks tä mõõga lavva pääle,
vaiba_ks ravva vaja pääle,
esi_ks tä haari tehrütellä,
tehrü_ks-tellä, teretellä:
"Tere_ks sa, illos´ neio ime,
neio_ks ime, neio ese!
Kas iks saa mino umast,
mino_ks meelimar´akõist?"
"Tere_ks sa, tähte till´okõnõ,
tere_ks sa, väü väikene!
Anni_ks sa aigu kasvatõlla,
anna_ks aigu ehitellä!"
Sai_ks no neio valmist,
sai_ks kabo kabistõtus,
naksi_ks nääq katsi kaaluma,
üle_ks mere minemä.
Istõ_ks nääq ilma veere pääle,
kulla_ks kuu poolõ pääle.
Vrdl: SL I, 22-34. Ltl: 477, 478, 481, 483-488, 530, 612, 613, 617, 618, 644. SL III, 1887 juhatused laulu lõpetuses.