8. Kosjasõit.

SL 1893.
H, Setu 1903, 313 (148) < Helbi k. - Jak. Hurt < Miku Ode (1903).

Neio_ks-no-kõist noorõkõist,
pääle_ks veljä noorõkõist,
ime_ks-no-last helläkeist!
Kiä_ks no mõtsah triksutõlli,
triksutõlli, träksutõlli?
Vell´o_ks no mõtsah triksutõlli,
triksutõlli, träksutõlli.
Suvõ tä_ks tegi suurta reke,
talvõ_ks painut´ jalassit,
suvõ_ks tä tekk´ suurt saani,
tekk´ iks tä kinnä kirälist,
tekk´ iks tä priski-pilulist,
ede_ks tä laudu ehitelli,
perä_ks tä laudu pilutõlli,
küle_ks tä laudu kirotõlli.
Sai_ks tuu saani valmist,
küle- saivaq nuuq -lavvaq kirotõduq,
ede- saiq nuuq -lavvaq ehitedüq,
perä- saivaq nuuq -lavvaq pilutõdus,
kutsi_ks tä kokko umadsõq,
umaq iks tä armaq arvõlli:
kyõq kuts´ tä_ks märko märkmä,
kutsi tä_ks tarkust andma:
"Kuulkõ_ks, mu oigõq umadsõq,
mino_ks no sirgõq sysarõq,
mino_ks no meelimar´akõsõq!
Kohe_ks mul minnäq kosjollõ,
kohe_ks mul veerdäq viinoga?"
Vell´o_ks lausi meelestäni:
"Kohe lää ma_ks, poissi, kosjollõ?
Vähnäl iks tütär väikene,
Kuival um no_ks tütär är koolnuq,
Narval um iks no tütär naistõ saanuq,
merel um no_ks tütär mehele lännüq!"
Vell´o läts no_ks Riiga kosjollõ,
Võõnust läts tä no naista võttõma.
Sõidi_ks no, sõidi mino vell´o,
kaldu no_ks, kaldu imekana.
Nii_ks ehe mino vell´o,
nii_ks kabist´ imekana:
kosilanõ sai_ks kui kuningas,
sälä olli_ks no takast säksalanõ,
kindista olli_ks kirämiis.
Vell´o_ks-kõist noorõkõist -
lätsi_ks tä Riiga kosjollõ,
Võõnust iks naista võttõma.
Riiast iks võtt´ rikka naase,
Võõnu_ks no võtindõ-pidäjä,
Tarto_ks no tabakinnitäjä.
Vell´o nakas´ no kodo tulõma,
vell´o nakas´ iks kodo veerütämä,
ime- nakas´ iks -kana kaaluma.
Veeri_ks no, veeri mino vell´o,
kaldu no_ks, kaldu imekana.
Tõi_ks tä kodo kullakõsõ,
majja_ks no meelimar´akõsõ.
Tõõsõq saivaq kyik veleq vihanuq,
kodo- jäi_ks-no- veleq kurvalitsõq.
Vell´o_ks no lausi[q] meelestäni,
tõõnõ_ks-no-tõõsõlõ kynõli[q],
veli_ks no ütel´ velele:
"Veli_ks võtt´ verevä naase,
ilosa inemise,
mullõ no_ks jätt´ musta naase,
paha-jäti_ks-tinnõ palgõga!"
Veli jäl iks velele kynõli:
"Seeni_ks jago jaeti,
seeni_ks osa anti!
Jäie_ks sa jalgo kängimä,
viitüq sa_ks viisa kablitsõmma,
olli_ks sul viisoq viit süld,
kablaq olliq peräh katsat süld -
seeni_ks jago jaeti,
seeni_ks osa anti!"
Veli lätsi_ks vereväga kerikohe,
veli_ks no astõ alõvahe,
mina lätsi_ks no musta ojotamma,
umma lätsi ma_ks linnut leotamma.
Nakas´ iks tä, kuri, külmämmä,
nakas´ iks tä, vaenõ, värisemmä -
kohe_ks no pandaq kuioma?
Panni_ks tä parsilõ magama,
ai_ks tä aho otsa pääle.
Tulli_ks no tont´, tougas´ maaha,
tulli_ks no kuri, kukas´ maaha -
jäi_ks ma ilma jaolda,
ollaq iks mul ilma osalda!
Vrdl: SL I, 45-57; ltl: 489-501, 529, 530, 581, 614, 615, 640, 649.