9. Noormees kosib neiut.

SL 1894.
H, Setu 1903, 328 (156) < Helbi k. - Jak. Hurt < Miku Ode (1903).

Ime_ks-no-keist helläkeist,
maamat iks meelimar´akõist!
Ime_ks lausi meelestäni,
lausi_ks tä meele poolõstani,
ütel´ iks tä ummi umatsillõ,
kallis iks tä hõimu kallillõ:
"Kuulõ_ks no, mino hüä hõim,
kaegõ_ks, mu kalliq umadsõq!
Üts um mul iks kana kasumah,
virve_ks no ülest vinnümmäh -
uutkõ_ks ti, uutkõq, angõq aigu:
kui_ks ma kana kasvada,
virve_ks ma ülest vinnüdä,
sys naka ma_ks naista naitma,
uba- naka_ks ma -suud ostma!
Um iks no viil vell´o noorõkõnõ,
kassuj iks imekanakõnõ,
eka_ks olõ-i viil mehe miilt,
taidu talomehe võrra.
Selle_ks täl olõ-i mehe miilt,
taidu_ks talomehe võrra:
olõ-i sälgä särgi täüt,
olõ-i pääd kübärä täüt,
um iks viil vell´o noorõkõnõ,
kassuj iks imekanakõnõ.
Kuulkõ_ks, mu kulladsõq umadsõq,
kaegõ_ks, mino kallis hõim,
angõ_ks ti aigu aastakas,
kulla_ks ti kolmõsta suvõsta,
sys naka_ks naist naitma,
ubasuud ostma!"
Vele_ks-no-keist noorõkõist!
Sai_ks no vell´o vinnünnüs,
ime_ks-no-kana kasunust,
vell´o_ks no imele kynõli,
ärä_ks tä maamalõ manidsi:
"Kohe_ks mul minnäq kosjollõ,
kohe_ks mul veerdäq viinoga?"
Vele_ks-jäl-keist noorõkõist!
Vell´o läts no_ks merde kosjollõ,
Narvast iks naista naitõma.
Ärä_ks tuu sõidi mino vell´o,
ärä_ks no kaldu imekana,
vel´o_ks no verevät virodi.
Näkk´ tä_ks neio viirdvät,
näkk´ iks tä ka(a)bo kaaluvat -
neio_ks no veeri vii perrä,
karra_ks-läts-tsilla kannipuila,
luitsil loogusil,
lätsi_ks tä merde vesile,
kaldu_ks vett kandõma.
Vele_ks-no-keist noorõkõist -
sai tä_ks mere veere pääle,
ärä_ks tä lausi meelestäni,
lausi tä_ks meele poolõstani,
haard´ tä_ks neioga kynõlda,
haard´ tä_ks kabolõ kynõlda:
"Kuulõ_ks sa, neio noorõkõnõ,
kas annat sa_ks vett verevä juvvaq,
musta_ks no ruuna muhaskõllaq?
Kui annat iks vett verevä juvvaq,
musta_ks no ruuna muhaskõllaq,
sinost saa_ks mino neiokõnõ,
mino saa_ks meelimar´akõnõ!"
Neio_ks lausi meelestäni,
lausi tä_ks meele poolõstani:
"Küllep iks ma anna vii verevä juvvaq,
musta_ks no ruuna muhaskõllaq!"
Neio_ks jäl lausi meelestäni,
lausi tä_ks meele poolõstani:
"Midä käut sa_ks, meessi, otsih,
kallis poissi kaiehna?"
Vell´o_ks no olli loonatark,
kallis iks kundsõni kavali,
vell´o_ks no ütle-s õigust,
kaibõllõ-s kavalust.
Vell´o tull´ iks kodo kullõmma,
kaldu kodo imekana,
vell´o_ks jäl imele kynõli,
ärä_ks tä maamalõ manidsi:
"Kui lätsi ma_ks merde kosjollõ,
Narvast iks naist naitma,
näi_ks ma neio veerivät,
näi_ks ma kabo kaaluvat,
vii_ks perrä veerivät
karratsil kannipuil,
lui_ks-tsil loogusil.
Ärä_ks tä lausi meelestäni,
haari_ks ma neioga kynõlda,
küsse_ks ma vett verevä juvvaq,
musta_ks no ruuna muhaskõllaq.
And´ tä_ks vett verevä juvvaq,
musta anni tä_ks ruuna muhaskõllaq."
Ime_ks lausi meelestäni,
lausi meele poolõstani:
"Kosi_ks ärä, tuuq kodo,
juu_ks no viinaq, viäq velile!"
Vele_ks-keist noorõkõist -
tõi_ks tä kodo kullakõsõ,
majja meelimar´akõsõ,
sai_ks minnij imele,
sai_ks täl käpe käskjalg,
sõrmi_ks no sõnakullõja.
Vaata võrdlemise juhatusi eelkäiva laulu lõpetuses.