11. Parmu puhtõq.

SL 1957.
H, Setu 1903, 296 (139) < Helbi k. - Jak. Hurt < Miku Ode (1903).

Tere_ks no, tere, tedrekene!
Kohe sa no_ks läät, kogrõkõnõ?
Lää_ks ma parmu puhtillõ.
Kes no_ks tuu parmu ärä tapp´?
Piitre_ks no piibuvarrõga,
Ants iks no aholuvvaga,
kits iks no keräsarvõga,
tsiga_ks sõkas´ sõraga,
lammas iks uma lallaga,
oinas iks uma pääga -
tuu_ks no parmu ärä tapp´.
Kohe_ks tuu parmu matõtigi?
Viidi_ks no parmu palo pääle,
viidi_ks no linnu liiva pääle.
Miä olli_ks söögest keededüq,
keededüq, praadiduq?
Olli_ks nääq kirbu kinni võtnu,
jäneselle järgi joosnu,
keedi_ks nääq kirbust kinä ruvva,
jänesest olli tettü jaaheliha.
Kuulõ_ks sa, kull´a kokõkõnõ,
kuulõ_ks sa, rasvamokakõnõ,
kokõ_ks-kõnõ kull´akõnõ!
Lätsi_ks mi mõtsa käuma,
linnu- lätsi_ks mi -lihha löüdemä,
pardsiq, lätsi mi_ks partse püüdemä,
lätsi_ks no püssel püüdemä,
võrgal iks kinni võttõma.
Panni_ks no nooda nurmõ ala,
vei_ks no mõrra mõtsa ala,
nuuta läts´ no_ks nurmkanakõnõ,
mõrda läts´ no_ks mõtsatsirgukõnõ.
Tõi_ks mi noodast nurmõkana,
tõi_ks mi mõrrast mõtsatsirgu,
tõi_ks no kodo kokõ kätte,
tõi_ks no rasvamoka kätte.
Ärä_ks mi lausi meelestäni,
lausi_ks mi meele poolõstani:
"Kulla_ks sa kokk, rasvamokk,
ärä_ks sa kiit´kuq kibedast,
ärä_ks sa praat´kuq palavast -
keedä_ks sa külmä kivi pääl,
praadi_ks sa külmä panni pääl!"
Ärä_ks säält lausi meelestäni,
kokk iks no kullõl´ küti syna,
arvas´ iks jahi andmisõ:
"Keedä_ks tä külmä kivi pääl,
praadi_ks tä külmä panni pääl."
Istõ_ks nuuq säksaq süümä,
säksa_ks lasti lavva mano.
Säksa_ks-no-latsõq, padakunnaq,
ärä_ks naaq lausiq meelestäni:
"Oo_ks s´oo vaenõ valgõ jänes,
keväjäne kirriv jänes,
praadit um timä_ks külmä panni pääl,
keedet um timä_ks külmä kivi pääl."
Säksa_ks-latsõq, padakunnaq,
sei_ks nääq lihha lipa-lapa,
pilli_ks nääq luid pilla-palla,
lasi_ks nääq luuq lavva ala.
Neio_ks ma luuq kokko korssi,
köüdi_ks ma valgõ räti sisse,
vei_ks ma mõtsa kannu pääle,
suurdõ vei_ks ma suu-mättähe,
säält sai mul iks vaenõ valgõ jänes,
sai kirriv kitsõpoig.
Vrdl: SL II, 1312, 1313.