23. Sajalaul, kui kosilane laua taga.

SL 1970.
H I 10, 508 (6) < Setumaa - K. Fluss (1896).

Petra_ks, nuuri vell´oveni,
armas aejo[=? au-] latsõkõnõ!
Kui olli_ks sa, vell´o, väigukõnõ,
ese sul iks ammu ärä kuuli,
jäieq varra vaesõs.
Külest iks ütel´ külgmäne,
veerest ütel´ viirmäne,
et jääs iks sul kodo koira joostaq,
maja ilveste elädä.
Petra_ks, nuuri vell´oveni,
olli_ks eloh uma ime,
ime_ks esi hoolõ kanni,
kasvataja kõrra kaie:
adra pand´ tä_ks kaala kammitsaga,
leeväpuu linikega -
esi sa jäie_ks ull´ hoolõpitäj,
jäieq kassin kõrrakaeja!
(Kui tä saie suurõmbas,
kinnähtü ka kindmäbäs,
naas´ jo kõrda kaema,
naas´ jo maida arima,)
anna-s maid tä külä kündä,
varikut valla rakoq.
Jummal iks opas´ ulli latsõ,
tasõ targasta vaesõ.
Petra_ks, nuuri vell´oveni,
naas´ iks naista võtõmahe,
küläst iks ütel´ külg(e)mäne,
veerest ütel´ viirmäne,
(kõrvalt rahvas kõrralinõ):
"Kui läät sa_ks, kulla, kosjulõ,
kui veerüt viinoga,
võtaq sa_ks vallast vaestõ seäst,
(kolgast kodapoolistõ poolt,)
ärä sa riibku-i rikkit,
ärä sa otsku-i uhkit!
Rikas üldä-i riiht pessevät,
uhkõ õi olgi kandõvat.
Seeni_ks vaenõ vadsa küdsä,
leinäline lehmä nüssi,
meeni rikas ringutõlli,
uhkõ unda virotõlli.
Petra_ks, nuuri vell´oveni,
olli_ks meesi meeleline,
talopoiga taiulinõ,
ärä tä_ks lausi meelestäni:
"Minke_ks ti suuhu, sorijaq,
arolõ, jutuajajaq!
Võta-i ma naista sandi suusta,
kodapoolistõ kullakõist -
küll iks rikas riiht pessi,
küll uhkõ olõq kanni:
rikkal om iks riihi inämb,
um kaaro katõvõrra!
Rikas läpe-i valgõni maada,
puhada poolõni pääväni -
vaenõ_ks maka valgõni,
puhkas poolõni pääväni,
vaesõl om iks vilja veidikese,
om kaaru kasinahe!"
Võti tä_ks targasta talosta,
võti uhkõst eläjäst:
korgõ kodo om iks hüä, kohe kaost´ma kävvüq,
astuq aigu viitemä!
Petra_ks, nuuri vell´oveni,
meeli sul iks haigõ, miä tetäq,
süä kurva, kohes minnäq?
Ilma jäie ratsust rataskaalast,
umast iks hüäst hobõsõst,
kallist kaarasüüjäst.
Oh noid valla vargit,
kolga kurju inemisi -
varsa veieq är kõiki vangõrdõga,
ratsu kõiki ratastõga.
Oh iks sul veljä noorõmbat,
pikembät, perämäist -
kui tekk´ tä muilõ mustikillõ,
nii sai sullõ, sitikallõ!
Petra_ks, nuuri vell´oveni,
küünü ma_ks sult küsümä,
är no nõsõ nõudõma:
kas om iks sul kalg´ kannahtaq,
ommõ halu hanikõsõl,
ku ilma jäieq hobõsõst,
kallist kaarasüüjäst?
Petra_ks, nuuri vell´oveni,
ime edimäne kanasta,
opanuq sa_ks umma velje,
karistanuq imekanna,
lasknu-s valda vargillõ
ja kolka kurja tegemä!
Miä tekk´ tä muilõ mustikillõ,
s´oo sai sullõ sitikallõ.
Tuleb SL III, 1658 taha paigutada.