27. Nali ja õpetus, kui mõrsjat peigmehe majasse tuuakse.
SL 1974.
EKS 8° 4, 529 (14) < Räpinä khlk. - J. Jagomann (1877). [Sama laulu dublett-teisend H, Jagomann 246 (38) märgib laulikuks Kata Simulmann'i.]
Sõita tahiq mi hobõsõq,
karadaq kaarasüüjäq,
Sõidaq no_ks, sõnnikõnõ,
ruttaq, ruttaq, ruunakõnõ!
Tulda no_ks leiväq tuimaq ravvaq,
kibõnida külmäq kiviq.
Sõidaq, sõidaq, sõnnikõnõ,
ruttaq, ruttaq, ruunakõnõ!
Teheq ruunaq, puheq ruunaq,
teheq no tuvvõn poelista.
Sõidaq, sõidaq, sõnnikõnõ,
ruttaq, ruttaq, ruunakõnõ!
Kaemegi, näemegi -
teno mi annam jumalallõ:
tühjält mi tullim, tüki saime,
ajo mi viidim, asja saime!
Ärä mi võti, ärä peti,
peti piiragu küdsäjä,
laja vadsa latsutaja!
Om iks tä tukõv tuubrillõ,
arvolinõ anomillõ.
Kaemegi, näemegi,
kaeme no ilosat noorikõt!
Kuulõq sa, noorik noorõkõnõ,
tsõõri sõsar saadõtava!
Tulõt sa üles hommongulta,
varra inne valgõ'õta,
ajaq no ime aho pääle,
viiq ette villavakka,
käänäq ette kakutu kuutsli!
Tulõt üles hommongulta,
varra inne valgõ'õta,
tulõq tassa tarrõgi -
tekuq no_ks ussõ uugahusta,
peräpaja plaksumista,
lasõq sa imel magada,
leivätegijäl lesätädä!
Jälki ütle ütsipäidi,
sõna tõisildõ kõnõlõ:
kuulõq sa, noorik noorõkõnõ,
joosõq sa aida külele,
saisaq no salvõ nõalõ,
lõikaq suurõq leiväkikuq,
pööräq suurõq pöörändüseq,
panõq võidu veidü pääle,
sis sul pereh pikenes,
kar´alatsõq kasunõsõq!
Sis saa sul latsi laapõlta,
pereht pikält pikenes.
27 ja 28 v. vahel on üks arusaamatu rida maha jäänud.
Vrdl: SL III, 1801, 1802.