10. Mõrsja loeb sajarahvast.(Aidas olles.)

SL 1628.
H, Setu 1903, 77 (32) < Helbi k. - Jak. Hurt < Miku Ode (1903).

Üts, üts, ütte vajja,
kats, kats, kattõ vajja,
kollq, kollq, kolmõ vajja,
nelli, nelli, neljä vajja,
viis, viis, viit vajja,
kuvvõs um iks hopõn kosilasõl,
säitsmes iks um säädüs-hopõn,
katsas hopõn kaasikil,
ütsäs um iks ülä hopõn,
kümnes um iks küü hopõn!
Tätäkene, mille näid iks veeri veidikese,
mille_ks näid kaldu kasinahe?
Oodi_ks ma sata sajamiist,
katsat kaasikõt.
Tätäkene, umil kaeq sa_ks silmil selgil,
silmä-kae_ks-kolmõl korgil,
kas umma_ks sajaq saabastõga,
kaasigõ_ks käbükängiga?
Agu umma_ks naaq sajaq saapilda,
kaasigõ_ks käbükängildä?
Suurõq lasõ_ks väräq suu poolõ,
laja_ks väräq laanõ poolõ,
liina lasõq sa_ks minnäq linnukõsil,
turgu_ks minnäq tuvikõsil -
rihe takast lätt meil iks Riia tii,
tarõ_ks takast Tarto tii!
Taha-i ma_ks saaja saapilda,
kaasikit iks käbükängildä,
taha_ks ma saaja saabastõga,
kaasikit iks käbükängiga!
(Saaj sais värehte takah, mõrsja esä lätt vasta. Mõrsja um aidah ja laul ehk lugõ säält sedä laulu.)