14. Tulgõq ussõ tundõmahe.

SL 1632.
H II 3, 39 (24) < Setumaa - H. Prants (1889).

Hõimukõnõ, hõpõkõnõ,
suukõnõ, sorrõkõnõ,
tulgõq ussõ tundõmahe,
kaalgõq ussõ kaemahe,
kiä siiä sisse tulli,
vähnenille [=? vääneq neile] värehille,
tsõdsõ tsõõrilõ morolõ,
vele vahavanijallõ!
Kae nu, kae meelestäni,
kae meele poolõstani:
kas mi tohe tunnis tulla,
kas om võimus vasta võtta?
Meile tulliq toomõsäksaq,
saiq sarapuu-esändäq,
tulliq meheq mere-säksaq,
naaseq Narva neitsikeseq.
Kae, kae meelestäni,
kae meele poolõstani -
tooni lauli tulba otsah,
hani aida har´a pääl:
"Neitsi, neitsi, peremiis tulõ!"
"Lasõq tulla, ei ma hooliq -
säidse püttü olut tetti,
viis vaati vereht saadi!"
Tooni lauli tulba otsah,
hani aida har´a pääl:
"Pakõq sa, pakõq, pardsikõnõ,
litsuq, suvilinnukõnõ
taba ütsä taadõ,
võtmõ viie veerele!"
Tooni lauli tulba otsah,
hani aida har´a pääl:
"Neitsi, neitsi, peremiis tulõ!"
"Lasõq tulla, ei ma hooliq -
ummaq söögiq säedüq,
ummaq lavvaq laaditõduq,
ummaq luidsa loeduq,
ummaq anomaq arvaduq:
lugu peeti luitsist,
arvu peeti anomist!
Tulgõ hot´ sada sajamiist,
tuhat tolmulüüjät,
pääle katsi kaasikõt,
vele sysarõq mõlõmbaq!"
Tooni lauli tulba otsah,
hani aida har´a pääl:
"Neitsi, neitsi, peremiis tulõ!"
"Lasõq tulla, ei ma hooliq -
um mul moro tsõõrikõnõ,
vele vahadsõq vanijaq,
kohe kalduq kaasikil,
viirdüq vele sysaril,
kohes sajal saistõllaq,
tullaq tolmulüüjil!"
Langukõsõq, linnukõsõq,
vagivahtsõq umadsõq,
kae, kae meelestäni,
kae meele poolõstani,
kas um s´oo saja saapil,
kaasigõq käbükängil?
Ku olõ-i saja saapil,
kaasigõq õi käbükängil,
suurõq ummaq meil väräq suu puul,
lajaq väräq laanõ puul,
sajal lasõ mi suuhtõ sõita,
kaasikil laandõ karada!
Sinnä ummaq hobõsõq hukaduq,
sinnäq ratsuq raoduq,
säält saavaq saapaq sajalõ,
kaasikilõ kävvü kängäq!
V. 70 kävvü kängäq, kena tõisend sõnast käbükängäq.