15. Määne oll´ siiäq tulõminõ!(Peigmehe kaasikud kaasitavad sisse sõites vankri päält.)

SL 1633.
H II 4, 313 (134) < Igrese k. - Jak. Hurt < Jaaska Maarja (1886).

(Kosilasõ kaasigõq:)
Küünügeq ti meilt küsümähe,
nõskõq meilt nõudmahe,
määne oll´ meil siiä tulõminõ,
kabol siiä kalluminõ!
Tii olli pikki ni kivene,
maa olli kavvõh, kannanõ -
lätsiq meil hikkõ hiiroq ruunaq,
vattu valgõq hobõsõq,
tossu tulivereväq.
(Mõrsja lauljaq:)
Velekene noorõkõnõ,
noorõkõnõ, nõrgakõnõ,
sullõ jäl ütle ni kõnõlõ,
sullõ jäl, mar´alõ, manidsõ:
umast anna käest käeräti,
suu veerest suuräti,
pühiq sys hiist hiiroq ruunaq,
vatust valgõq hobõsõq!
S´oo_ks ma kõrralda kõnõlõ,
as´alda ma arvõllõ -
anna-i mi käest käerätti,
suu veerest suurätti!
Eski um sul puuh pumasnanõ,
karmanih rätt kalõvunõ -
umast võtaq puust pumasnanõ,
karmanist rätt kalõvunõ,
pühiq higi hiiro päält,
vatt valgõ ruuna päält!
(Kosilasõ kaasigõq:)
Tulgõq ti ussõ kaemahe,
vällä tsõõrilõ morolõ -
ummaq meil hiih hiiroq ruunaq,
vatuh valgõq hobõsõq,
tossuh tulivereväq.
Pühk´ke_ks ti hiist hiiroq ruunaq,
vatust valgõq hobõsõq,
tossust tulivereväq!
Alla veegeq ti kullastõ kor´ustõ,
alla karrastõ katustõ,
ette veegeq ti surmuduq teräq,
ette kahriduq kaaraq,
ette puuraduq puuraq!
Kui süü-i kaaro kahrituisi,
süü-i terri surmutuisi,
sys veegeq ette haljaq hainaq,
veegeq Riia ristikhainaq!
Veegu-i ti sulgu suidsõhtõga,
veegu-i talli taostõga!