18. Peigmeest võetakse vasta.

SL 1636.
H, Setu 1884, 44 (11) < Kran´tsova k. - Jak. Hurt < Darja Petrovna (1884).

Kuulõ_ks sa, korgõ kosilanõ,
kuulõq, pikkä peiopoissi!
Teno_ks olguq jumalallõ,
au maalõ Marijallõ -
essüq sa targalõ talolõ,
ilosallõ eläjälle
omala suurõla suula,
omal hüälä hõimula!
Hot´ iks sa olõt korgõ kosilanõ,
olt pikk peiopoiss,
pikembä_ks meil ommaq pihavüüq,
rohkõmbaq roosavüüq!
Oo-oh iks meil noorta neiokõist,
kasuvata kabokõist!
Küll täl iks oll´ hooli hummogul,
vaest inne valgõt:
kudi tä_ks pikäq pihavüüq,
kudi rohkõq roosavüüq,
sisse tä pand´ iks sada sinistä,
viisikümmend verevät.
Ommaq täl iks vüüq Riia risti,
au- omma_ks täl -kirjäq alostõtuq,
pelgü olõ-i meil pihta pandõh,
kaiho kaala heiteh.
Vele_ks-kene noorõkõnõ,
imelatsi helläkene,
kõnni_ks sa maalõ kõrikõllõ,
laskuq lavvarätele!
Kae_ks sa silmil selgil,
silmäkulmõl korgil,
kas om meil kõrik kõrralinõ,
veerits viieperäline?
Om iks sii kõrik näio koet,
veeridseq neio veedüq.
Teno_ks olguq jumalallõ -
olõ-i meil häbü kitteh,
umma armast avvustõh:
olli_ks täl käeq käbeheq,
sõrmõq sõnakullõjaq!
Kuulõ_ks sa, korgõ kosilanõ,
lasõ-i mi kavva kumardõlla,
maha pall´o painutõlla -
veerä_ks sa tarrõ, noori vell´o,
kaaluq tarrõ, imekana!
Tarõh om iks meil lavvaq laaditõtuq,
istõpingiq ehitetüq,
lavvaq ommaq vadsolõ vaonuq,
pingiq pitsüq piirakillõ.
Mille_ks ti meele kavva tulliq,
kavva tulliq, kavva olliq?
Sinol iks oodi ostõt neio,
sinol kaie kaubõld kabo!

SL 1637.
H, Setu 1884, 338 (12) < Vinnüski k. - Jak. Hurt < Tatjana Kondratjeva (1884).

Velekene noorõkõnõ,
kallis lats, imekana!
Ait´umma_ks mi velele,
ait´umma armallõ,
võtt´ iks tä hüäst hõimust:
vasta_ks tull´ neio ime,
neio ime, neio ese,
neio kats kasvatajat!
Teno mi anna jumalallõ,
au alla Marijallõ:
tuudi_ks meil kõrik kõrralinõ,
veerits viiepööräline!
Olõ-i s´oo kõrik keväkist -
suvivillost sorõhist,
talv-villost tasatsist.
Velekene noorõkõnõ,
siiä sa_ks kulda kulutõllõq,
hõõruq pääle hõbõhõt!
Teno_ks mi anna jumalallõ:
nu tuudi_ks meile nätäq neio tüü,
kaiaq kabo tegemine!
Meile_ks kõigildõ kõnõldi,
mõnd värki mõistutõti:
üldä-s neio ninni käuvat,
üldä-s mahtvat maranahe.
Teno või mi anda jumalallõ -
um iks neio ninni käunuq,
um mahtnuq maranahe:
um iks siih sada sinist,
viiskümmend verevät,
olõ-i koet tasa-talvõl,
koet olõ-i üül pümehel,
um iks koet suurõl suvõl,
halõhõl hainangul.
Velekene noorõkõnõ,
otsi_ks sa neio umatsit,
kaeq neio kallist hõimu,
petä_ks viinapikrillõ,
veeräq viinatsääräkullõ -
nakat iks sa turuh tundma,
alõvah arvama!
Kuulgõ_ks, kulla langukõsõq,
mõistkõq, meelimar´akõsõq:
ots´kõ_ks ti umaq umadsõq,
kaegõq siiä kallis hõim!
Jälki_ks mi ütle tõist värki:
lasku-i_ks ti liiga kumardaq,
lasku-i pall´o painutõlla!
Mi um iks vell´o noorõkõnõ,
noorõkõnõ, nõrgakõnõ,
lätt iks tä kuumas kumardõllõh,
palavas pallõldõh!