2. Peigmeest viiakse tuppa.
SL 1616.
H, Setu 1903, 161 (76) < Helbi k. - Jak. Hurt < Miku Ode (1903).
Velekene noorõkõnõ,
vii_ks mi küünälde külele,
vaha_ks mi valusa var´olõ,
astut sa_ks aulavva mano.
Kaalu_ks no tarrõ kaema,
saa_ks sa sauhuunõhe!
Inne sa_ks lasku-i lavva mano,
inne liik'ku-i livva mano,
umil kaeq sa_ks silmil selgillä,
silmä_ks-kolmõl korgil,
kas um iks hõimu hyylah,
um iks sugu sorõhõhe?
Muido um iks hõimu hyylah,
muido_ks sugu sorõhõhe,
olõ-i_ks kolmõ umast,
kattõ_ks kykõ kallippa:
ütte olõ-i veljä virvekeist,
tõist olõ-i_ks sirgõt sysard,
kolmadat iks oigõt unno.
Vell´o_ks um Vinnemaal,
imekana kavvõndõh.
Küünü_ks sinolt küsümä,
nõsõ_ks mi sinolt nõudma:
sinnä võinu sa_ks kirä kirotaq,
paprõ_ks saataq pall´o maad,
kirä_ks saatnuq Kiiovahe,
paprõ_ks saatnuq pall´o maad,
kutsnu_ks kodo kiräga,
pallõlnuq paprõga,
kodo_ks s´oost tunnikõsõst,
saanu_ks sa[a]ja pääväkesest.
Tuvil olõ-i_ks täl uma tulõminõ,
pääs´ol olõ-i uma päsemine -
tahtva_ks kuningaq kumardaq,
tahtva_ks pääligoq pallõldaq,
jõvva-i tä kuningit kumardaq,
päälikit pallõldaq
Oo_ks sirgõt sysard -
tuud saa_ks ei kuigi kodo kutsu,
mar´a_ks kuigi manida:
tuu um iks koolnu, kullakõnõ,
maalõ_ks lännü, mar´akõnõ,
um iks liiv leotannu,
um iks muld määtännü.
Velekene_ks noorõkõnõ,
astu_ks sa aulavva mano,
liigu_ks leemelivva mano,
sys nakasõ_ks sajaq saama,
joogi_ks juundõ minemä!
Au- esi_ks -laud alostõllõq,
leeme_ks-liud liigutõllõq!
Vii_ks su küünälde külele,
vii_ks mi vaha var´olõ.
Minge_ks no külge, külänaaseq,
taakõ_ks no taadõ, talonaaseq,
minge_ks no, nõiaq, nõgõssihe,
minge_ks, arstiq, aidviirde,
laskõq no_ks veerdä mi velel,
kaaldu_ks mi imekanal!
Vell´o no_ks astus au pääle,
liigus iks leemelivva mano,
astus iks vell´o aknallõ,
astus tä_ks mano Marijallõ,
keerüs tä_ks ligi kibotat,
püüd ala pühäsille.
Vell´o_ks-no-kõist noorõkõist -
sinnä_ks veerüs mi vell´o,
kaalus mi imekana,
koh um iks inne ese istnuq,
ese_ks inne, ime pääle,
mustõ_ks vanõbaq mõlõbaq,
mustõ_ks kats kasvatajat.
Tenno_ks mi anna jumalallõ,
au_ks mi maalõ Marijallõ:
ärä_ks mi näi s´oo päävä,
s´oo_ks mi ao astvat,
kunas astõ meil iks vell´o au pääle,
liigi_ks vell´o leeme pääle!
Sai_ks mi vele veerele,
ime_ks-kana kaalalõ,
sini_ks-särgi siilo pääle,
haha_ks-särgi hanna pääle,
vell´o_ks vildi veere pääle.
Vell´ol nakas´ iks saajaq saama,
joogi_ks juundõ minemä,
haari_ks ma hamõht ummõlda,
liniket ehitellä,
haari_ks ma päätiq päävüüd,
sini_ks-siidi valmistaq -
kaalu no_ks vell´o kaasikõst,
vell´o saa_ks mi veereh viirmä,
säetäs meid iks vell´o sälä taadõ,
kulla_ks kundõh käuma.
Vele_ks-keist noorõkõist!
Tenno_ks mi anna jumalallõ,
au_ks mi maalõ Marijallõ -
Jessu_ks käve teedä pite,
Pühä_ks Maarja maada pite,
sedä tekk´ iks tä suurõla suvõla,
tekk´ iks kinäl keväjäl:
Jessu_ks puida ehitelli,
Maarja_ks maalõ mar´apuid.
Kiä_ks mi vell´o ehitelli,
ime_ks-kana kabistõlli?
Ime_ks ehit´ ilosahe,
ime_ks sääd´ säädsähe -
üle sai meil iks kolga kosilanõ,
üle sai_ks meil nulga nuurmiis.
Tenno mi_ks anna jumalallõ:
pelgä-i_ks vell´ot kitteh,
kitteh, kiusatõh!
Tarka_ks um mi vell´o,
kado_ks-kavval´ imekana,
um iks tä tark tahotsõmma,
um iks tä hüä hööveldämmä.
Vell´o um iks kodask´ kodo pääl,
haugas iks tarõ har´a pääl,
kiko_ks tarõ kelbä pääl.
Ega tä_ks võta-s vyyrit,
panõ-s pääle palgaliisi,
vell´o oll´ iks esi raha rakoj,
raha_ks rakoj, tingä tekij:
vell´o_ks meil um meistremiis,
meistre_ks-miis, plotnik-poiss.
Raha_ks ragoja käeh,
tingä_ks tegijä pungah!
Vell´o oll´ iks tark tahotsõmma,
oll´ iks tä hüä hööveldämmä,
vell´o_ks kodo kohendaja,
elämise ilostaja -
kõõ_ks tä koto kohendõlli,
elämist ehitelli.
Tarka_ks oll´ mi vell´o,
kado-kavval´ imekana.
Teno_ks olguq jumalallõ -
ärä_ks mi näi s´oo päävä,
kuna sai_ks mi vell´o sajatõlla,
imekana ehitellä!
Teno_ks mi anna jumalallõ -
ärä mi_ks näi s´oo päävä,
s´oo_ks mi ao astvat,
saa_ks mi vell´o sajaga,
kaalu vell´o kaasikõst.
Olõ-i viit vele sysard,
olõ-i kuut kullakõist -
üts um iks ülest kasumah,
üts iks virve vinnümäh.
Vell´o_ks-kõnõ noorõkõnõ,
au_ks-no-laud alostõllõq,
leeme_ks-liud liigutõllõq,
korja_ks kokko umadsõq,
aja_ks kokko armaq,
lasõ_ks armaq lavva mano,
liigutõllõq livva mano!
Kuna mi_ks sajaga saa,
kuna_ks lää neio kodo,
lää_ks mi mõrsja mõisahe?
Vele_ks-kene noorõkõnõ,
ehi_ks, vell´o, innembüsi,
valmistõllõq varahappa -
ammu_ks uut ostõt neio,
kavva_ks kaes kaubõld kabo!
Esi_ks tä hinele kynõli,
mar´a_ks hinele manidsi:
"Ärä_ks ost´, ni unõhti,
kauba_ks tei, ni kaodi,
umast iks meelest minehti!"
Läke_ks mi umma ots´ma,
kaubõldut mi peräh kaema!
Vell´o_ks-sa-kõnõ noorõkõnõ,
sää_ks sa häste särgi siiloq,
kabistõllõq kasuga nõlvaq!
Lää_ks no mõrsja mõisahe,
lää_ks no kabo kastõrahe,
kabo um iks kavval kaema,
um iks tä vali vaht´ma,
kabo_ks kaes kaartõst,
silmi_ks pilost pilgutõllõs.
Sää_ks sa, vell´o, säädsähe,
ehitelleq ilosahe -
um iks kolk kokko tulnu,
um iks viir´ kokko viirnü,
kyik kaalusõ_ks sinno kaema,
vao takast tulõvaq sinno vaht´ma -
tõsõ_ks kolga kosilaist,
tõsõ_ks nulga nuurtmiist,
vele_ks-kene noorõkõnõ!
SL 1617.
SKS, Veske-Stein nr. 94 a. < Selise k. - V. Stein < Orti Kull´o (enne a.1872).
Avitaguq jumalakõnõ,
jõvvutaq, Issandakõnõ,
mi armast au pääle,
linnukõist leeme pääle!
Külge, külädseq naaseq,
taadõ, talodsõq naaseq,
mingu_ks nõiaq nõgõssõhe,
arstiq aho virusõllõ -
laskõq minnäq meeli-velel,
kävvüq käbükübäräl!
Vell´o_ks lätt meil küünelde külele,
vell´o lätt meil vaha valulõ,
koh om meil ime inne istnu,
ime istnu, ese istnu,
mustõl-aol muuq vanõmbaq.
Kui nuuq istmõq ommaq ilosahe,
nuuq kui ommaq pardsi pa[d]jakõsõq,
sys saa illos´ elämine,
sys saa kallis kasuminõ.
Kui om iks paik pahalinõ,
sys saa_ks elo ikulinõ,
pardsi elo pahalinõ.
Sys, küünel, küünüdäq ikä,
vaha, sys vanudaq ello,
luuq iks, Luuja, tervüt
iks mi velele noorõlõ!
Velekene noorõkõnõ,
noorõkõnõ, nõrgakõnõ,
rühiq sa, vell´o, ruttaq, vell´o,
tii_ks sa uma tegemine!
Perrä oodi ostõt neio,
perrä_ks sul kaie kaubõld kabo,
kiri-oodi-vist kindist,
kannuspüürä kaputist,
oodi_ks pikäst piidsarätist.
Velekene noorõkõnõ,
istuq nüüd sälgä hiirolõ,
veeräq sälgä verevälle!
Velekene noorõkõnõ,
võtaq nu Jessu ede pääle,
Pühä Maarja perä pääle,
võtaq risti rinnusõllõ,
võtaq Looja loogalõ!
Velekene noorõkõnõ,
ärä sa, vell´o, iih mingu-i,
ärä sa, vell´o, perrä jäägu-i,
keeräq sa saja keskehe!
Iih om sul laia laskminõ,
peräh sul pini hoitminõ,
takah lätsi katsi kaasikõt.
Velekene noorõkõnõ,
kui sa_ks läät neio kodo,
läät mõrsja mõisahe,
neio_ks sääl kavval´ kaema,
kavalaq neio sysarõq!
Kui_ks läät neio kodo,
[ärä] võtaq asõnd aho kõrva,
piidsa_ks sa asõnd pingi ala -
sinnä_ks vettü[s] su villasärk,
sinnä_ks kukku[s] su kuldaküpär!
Võta_ks asõ aknillõ,
piidsa asõ peränulka,
küpär panõq küünelde külele,
esi istuq sa vaha valulõ!
Neio tulõ ese tundõmahe,
neio tulõ ese, neio ime,
kullatsõst iks kübäräst,
kirivist kindist,
kannuspöörist kaputist.
Selle laulu ümberkirjutus on ÕES, V. Stein 1, nr. 20 a ja H II 62, 666 (20 a) leida, aga suurema tähtsuseta, sellepärast ka siin trükkimata jäänud. Ainult neli natukest arvan uurijale tähelepanemise vääriliseks: 1) v. 4 käib ümberkirjutuses nii: Linnukõsta lennu pääle. Algupärane lause "leeme (ehk lemme) pääle" on ümberkirjutajale tundmata olnud. 2) v. 8: Arsti on ümberkirjutuses Arpja. 3) v. 10: käbükübäräl on ümberkirjutusest ka siia trükki üle võetud, tumeda "pevve kübarel" asemele. 4) v. 50 käib ümberkirjutuses: Keski kaitsi kaasiked, mis arusaamise poolest kergem on kui algupärane rida.
SKS, Veske-Stein nr 94 b on iseseisev laul. Vaata siin trükis nr. 1659. V. Stein on mõlemad kokku tõmmanud, aga ilma põhjuseta. Vaata ÕES, V. Stein 1, nr. 20 b ja H II 62, 667 (20 b).