20. Kõriku päält tuppa.(Peigmehele.)

SL 1639.
H II 4, 309 (132) < Igrese k. - Jak. Hurt < Jaaska Maarja (1886).

Velekene noorõkõnõ,
noorõkõnõ, nõrgakõnõ,
lääme mi tarrõ kaemahe,
astu mi aulavva mano,
liidä mi leemelivva mano!
Au-nakas-lauda astmahe,
leemeliuda liikmahe -
au- lätt kas -lauda ausahe,
leemeliuda ilosahe?
Vell´o astus iks aulavva mano,
liik leemelivva mano -
vell´o istus kui esändäkene,
näio kui poodiprovvakõnõ!
Külge_ks, külge ti, külgmätseq,
viirde, rahvas viirmäne,
mingeq ti, nõiaq, nõgõsihe,
mingeq ti, kunst´, kuusistuhe -
laskõq ti veerdäq mino velel,
kalduq mi imekanal!
Velekene noorõkõnõ,
noorõkõnõ, nõrgakõnõ!
Sullõ ma ütle ni kõnõlõ,
mar´a sullõ manitsõllõ,
neio-sa-ese, helläkene,
neio maama, mar´akõnõ:
küünüq sa meiltä küsümähe,
nõsõq meiltä nõudmahe,
mille mi jäie iltsast,
kaldu väega kaugõst?
Vell´o olli vaenõlatsi,
ilma imeldä kananõ.
Tulli tä üles hummogulla,
varra inne valgõt,
istõ tä peräpingi pääle,
peräpingi jaku pääle,
sääl tä iki elävit,
sääl tä kuugi koolijit.
Perä- lasi tä -paja pilokõsõ,
külepaja külekese,
kodo tä oodi umma imme,
kaartihe umma kandjat.
Ega_ks täl ime kodo tulõ-s,
tulõ-s kandja kaartihe!
S´oo mi_ks kõrralda kõnõli,
as´anda mi arvõlli:
ega_ks tuu koolu kodo tulõ-i,
kalmulinõ ala kaartõ -
tuu nõssi_ks pääs´o pääväkene,
ao veeri veretelli!
Velekene noorõkõnõ,
noorõkõnõ, nõrgakõnõ!
S´oo jäl ütle ja kõnõlõ,
mar´a, ma sullõ manitsõllõ:
näio sa ime, helläkene,
näio maama, mar´akõnõ,
umma ti suku sorõndagõq,
umma hõimu hõrõndagõq!
Vell´o lätt meil kuumast kumardõh,
palavast lätt painutõh.
Velekene noorõkõnõ,
panõq sa nummõr nulga pääle,
kinä panõq raha keskehe,
vaskiraha vaihhõlõ,
keeräq maaha kõrikõlt,
veeräq maaha veeritselt!
Tuhat iks massiq tsõdsõ tutuq,
sada massiq tsõdsõ sarnaq,
viiskümmend verepiso -
jõvva-i vell´o iä massaq,
kallis jõvva-i poolõni põlvõni!