23. Kuulgõq, kulla langukõsõq!(Sajarahva küsitelemised.)
SL 1642.
H, Setu 1884, 340 (13) < Vinnüski k. - Jak. Hurt < Tatjana Kondratjeva (1884).
Velekene noorõkõnõ,
ärä sa, vell´o, iih mingu-i,
iih mingu-i, perrä jäägu-i -
iih iks ussõ laskminõ,
peräh pini kaitsminõ!
Peäq sa pää pääl muid,
silmäkolmuq korgõmbah -
kavvõh iks siin neioq kavalaq,
üle mõtsa mõistlikuq,
agu om iks näil oja ussõ all,
läteh agu tarõ läve all?
Tere_ks, tere, neio hõim,
ka(a)bo kalliq umadsõq!
Kuulgõ_ks, kulla langukõsõq,
mi_ks küünü küsümä,
mi_ks nõsõ nõudma:
kohe_ks meil asõ andanõs,
kohe paika pandanõs?
Kuulgõ_ks, kulla langukõsõq,
mõistkõq, meelimar´akõsõq,
mi_ks painu teid pallõma,
heidä hellile sõnolõ:
angu-i_ks ti asõnd aho ette,
aho ette, ahi-kõrva!
Sääl iks mi sulliq suurõq sõlõq,
lagosiq lajaq leheq.
Mi aja_ks asõnd aknillõ,
pallõ peräpaja alla!
Mi_ks kae meelestäni,
kas ommaq orrõq vereväq,
ommaq parrõq punadsõq,
kohe_ks meil heitäq vele vilt,
sõsardõ sõba laotaq,
kaasikidõ kaalipuul´?
Kuulgõ_ks, kulla langukõsõq,
mõistkõq, meelimar´akõsõq,
mi_ks anna andis,
panõ pall´o uskvas:
hot´ olõ-i teil orrõq vereväq,
hot´ olõ-i teil parrõq punadsõq,
olõ-i meil sõba s´olkanõ,
olõ-i kaal´ kalõvanõ,
sõba_ks meil tett umist sõrmist,
kaal´ koet umast kangast -
või_ks mi hiitäq orrõ pääle,
talomehe tala pääle!
Talomehe_ks tarõkõnõ,
maakündjä majakõnõ,
adrakandja aidakõnõ.
Tetä-i koto õgal kuul,
tetä-i tarrõ õgal talvõl -
kodo_ks tetäs kuus-pääväs,
ese tarõ umas iäs,
selle olõ-i nu orrõq vereväq,
selle parrõq olõ-i punadsõq.
Kodas´ tege_ks kodo õgal kuul,
haugas tarõ õgal talvõl,
vell´o tege_ks umas iäs,
tege kodo kuus-pääväs.
Kuulgõ_ks, kulla langukõsõq,
mi_ks aja andis,
pallõ pall´o uskvas:
agu_ks meid pall´o tulli,
agu_ks meid liiga sai?
Selle_ks meid pall´o tull´,
pall´o tull´, liiga sai:
mi_ks velel sugu suur,
sugu suur, hõimu pall´o,
tahtu-s meil kual kodo jäiäq,
tahtu-s mar´al maalõ jäiäq!
Olõ-i meil võet vyyrit,
olõ-i küläst külgmäidsi,
s´oo_ks tull´ meil hõim hõrõhõmp,
tull´ sugu sorõhõmp.
Meil jäi viil kodo kolmõvõrra,
viievõrra velisille:
jäiq meil vanaq, jäiq noorõq,
jäiq kinäq keskmätseq.
Kuulgõ_ks, kulla langukõsõq,
mõistkõq, meelimar´akõsõq,
ummi_ks ti pinke pikendelgeq,
ummi laudu laiutagõq,
kui_ks meid pall´o tull´,
pall´o tull´ , liiga sai!
Kuulgõ_ks, kulla langukõsõq,
mi_ks küünü küsümä,
mi nõsõ nõudma:
kas iks lasõt ti lauldaq lavva man,
livva man leelotõlla,
illo pitäq pingi pääl?
Sys mi_ks laula lavva takah,
piä illo pingi pääl.
Kuulgõ_ks, kulla langukõsõq,
mõistkõq, meelimar´akõsõq,
ajagu-i veljä aknillõ,
pangu-i peräpaja alla!
Agu_ks kaesõq nõiaq kaartõst,
vaht´vaq võhluq var´o alt?
Teno mi anna jumalallõ -
või_ks tä istuq aknillõ,
paja alla panõhutta:
paja_ks täl lüüdü pandlillõ,
sainaq lüüdüq sammõtillõ,
vajaq lüüdüq vahtsillõ!
Kuulgõ_ks, kulla langukõsõq,
unõhtu_ks meil oppamalda:
vele jäi verrev vildi alla,
kaarasüüjä kaali alla!
Mi mass iks verrev viiskümmend,
satul´ sada ruublit,
meil jäi_ks vilti viläõnn,
jäi kaali kar´aõnn -
võhluq võtvaq agu vildist viläõnnõ,
kadõq kalli kar´aõnnõ -
ikäv saa täl õnnõda elidä,
halv kar´alda kasvuq!
Ratsu_ks ti talli tasugõq,
pangõq lauk´ lahtrõllõ,
kaaru veegeq ette kahrituisi,
puurõ ette puhituisi,
suvirüki surmatuisi!