26. Sajarahvas viiakse sööma, mõrsja omaksed laulavad.

SL 1645.
H, Setu 1884, 47 (13) < Kran´tsova k. - Jak. Hurt < Darja Petrovna (1884).

Vele_ks-kene noorõkõnõ,
kae_ks sa esi meelestäni,
kaeq sa meele poolõstani,
kas om iks sul hõim hyylah?
Ots´kõq ti_ks umaq umadsõq,
kaegõq vell´o kallis hõim,
kui mõni uma jääs huulitsallõ!
Vele_ks-kene noorõkõnõ,
a[g]u ti_ks ei mahuq mi majja,
languq mi lavva mano,
sys tarrõ mi ei võiq nulgõst taotõllaq,
või-i perrä pikendellä.
Mi_ks pinke pikendelle,
söögilaudo laiutõllõ,
katõlt mi panõ [rialt] kalalivvaq,
nelält-viielt lihalivvaq,
panõ_ks mi korgõ piimäkuh´a.
Langu_ks-kõsõq, linnukõsõq,
madalikuq mar´akõsõq,
naakõ_ks mi süüki süümä,
naakõq mi juuki juuma!
Võtkõ_ks ti viina inämbi,
ärä maitskõq mõrro mamma -
ummõ_ks suu sulatusõs,
keeleperä pehmütüses!
Ti_ks kalduq kavvõdõst,
ärä veeriq üle vete,
kuu_ks ti sõidiq kuusist mõtsa,
päivä sõidiq pähnist mõtsa,
lätsi_ks teil kurku kuusõnõglaq,
lätsiq kaala kadajanõglaq.
Võtkõ_ks ti viina inämbi,
ärä maitskõq mõrro mamma,
sys iks nakas teil süüki süübümmä,
nakas juuki juubumma!
Langu_ks-kõsõq, linnukõsõq,
vagivahtsõq umadsõq,
peläku-i süvvenäni,
süvvenäni, juvvõnani -
võisi_i puvvaq poodõt liha,
võisi_i lõppõq lõigat liha!
Mi_ks imel illos´ piim,
vanal võisi vahanõ.
Tuud ti_ks pelgü peläku-i:
olõ-i meil võisi võlgu võet,
piimäq külästä küsüdüq;
olõ-i meil võisi Võrolt tuud,
piimäq tuuduq Pihkõvast -
võiu_ks meil livvaq Võrolt tuuduq,
piimälivvaq Pihkõvast!
Mi_ks imel piimäpeoq,
piimäpeoq, sõirasõrmõq,
selle_ks meil imel illos piim,
vanal võisi vahanõ.
Olli_ks meil neio hoolõlinõ,
hoolõlinõ, meeleline,
kanni_ks tä kõrda kar´asta,
tõsõst pidi hoolta tõpõrista:
kanni_ks tä kuivas kodo kao,
vele lannuq lagõhõs,
varra_ks tä ai kar´a kesäle,
inne päivä pääle nurmõ -
varra_ks sai võisi vahanõ,
inne päivä illos´ piimä.
Langu_ks-kõsõq, linnukõsõq,
madalikuq mar´akõsõq,
ärä_ks huul´kuq süvvenäni,
süvvenäni, juvvõnani!
Teno_ks olguq jumalallõ,
au maalõ Marijallõ -
puhu-i mi ese puuduvas,
lõõdsu-i ese lõpõvas:
pütüq omma_ks meil täüsi püdelät,
haamiq täüsi haanikõt!
Sööge_ks ti, hõimu, süämehe,
joogõq, hõimu, julgõhõ!
Oo_ks mi esse helläkeist,
kallist latsõkasvatajat -
kui naas´ iks tä kapo kasvatama,
virve üles vinnütämä,
nii pand´ iks tä sulgu suurõq tsiaq,
panni lauta laugi härä,
sõglast tä_ks söödi, sõglast joodi,
sõgla tävve sei sõkõlit,
aida tävve aganit,
pää kasvi täl kuvvõ kuh´a suuru,
handa viie viho laiu.
Maalõ_ks mi tapi tuu tarvohärä,
lasi tuu laugiotsa,
tuu_ks mi origo otsõndi.
Viländ võisi_ks saiaq saja süvväq,
katõ kaasigõ ravida!
Langu_ks-kõsõq, linnukõsõq,
madalikuq mar´akõsõq,
küünü_ks teiltä küsümähe,
nõsõ teiltä nõudõmahe:
agu ti ei tahaq tsialihha,
hälgi-i süä härälihha?
Sys anna mi püssül püvvetüisi,
tinaloodõl loksituisi!
Meil ommaq meheq mõtsakoiraq,
naaseq nurmõ-nuigusõq -
pall´o om meil püssül püvvetüisi,
tinaloodõl loksituisi.
Sööge_ks, languq, joogõq, languq,
sööge_ks seeni sedä süüki,
meeni tõista tetänessä!
Kuah iks meil kiis kokõliha,
paah kiis pardsiliha.
Agu taha-i kuast kokõlihha,
taha-i paast pardsilihha;
agu taht iks suu soolakalla,
keeli kesälatikit?
Esel om meil iks sugu soolakalla,
kimpu kesälatikit,
soola-mi-kalaq soetõllõ,
keedä kesälatikit!
Sööge_ks ti, languq, joogõq, languq,
ega_ks mi hooli-i süüteh,
pelgä-i teidä pitenäni!
Teno_ks olguq jumalallõ -
puhu-i mi ese puuduvas,
lõõdsu-i ese lõpõvas:
perrä_ks kitväq kesväsalvõq,
perrä anniq rüä-aidaq!

SL 1646.
H, Setu 1884, 353 (19) < Vinnüski k. - Jak. Hurt < Tatjana Kondratjeva (1884).

Istkõq maaha, mar´a languq,
pisu, languq, pingi pääle!
Peläku-i ti pinki istuh,
tooli pääle toetõh:
hot´ om teil iks säläh säksa hamõh,
pisu piinüq linigeq,
olõ-i meil pingiq pinnakatsõq,
olõ-i lavvaq lastikatsõq,
hot´ olõ-i meil tooliq turu päält,
olõ-i pingiq Pihkvast!
Pingiq ommaq meil pikäst pedäjäst,
lavvaq vanast vahtrõst -
kisu-i langu kitasnikast,
haara-i hüäst hammõst,
pisu piinüst linikest.
Kuulkõq, kull´a langukõsõq:
mi naakõ_ks ti süüki süümä,
mi juuki juuma,
sündke_ks ti ütsile söögele,
lep´keq ütsile leevile!
Inne_ks ti olliq muidõ languq,
no_ks saiq mi languq,
mi_ks languq, meelilanguq,
vagivahtsõq umadsõq!
Naakõ_ks ti süüki süümä,
naakõq juuki juuma!
Võtku-i võidu veidikese,
võtku-i piimä pisukõisi -
olõ-i meil võisi võlgu võet,
piimä muialt petet eiq.
Mi oll´ iks tsõdsõ hoolõlinõ:
varõs tull´ iks varra vaolõ,
mi tull´ iks tsõdsõ varahappa,
astõ tsõdsõ aigsappa.
Kar´a ai tä varra kesäle,
inne päivä põllu pääle -
varra sai täl võisi vahanõ,
inne päivä illos piim.
Nii oll´ tä_ks virga unõga:
kõõ_ks jätt´ tä külä küle pääle,
naaseq armu-asõmõllõ.
Kuulkõ_ks, kull´a langukõsõq,
siin iks ti söögeq sedä süüki,
meeni_ks tõisi tetänes,
vahtsit valmistõtas!
Poisiq ommaq tuuduq povorist,
meheq söögimeisteris.
Eelä_ks mi tapi tarvohärä,
tapi origo otsani.
Taha-i vaist tuud Tarto säksaq,
Võnnu imändäq himosta-i -
agu nääq tahtvaq püssäl püvvetüt,
võrgul kinni võetut?
Velekeist iks noorõkõist -
om iks täl püss pütü pääl,
taba taarivaka pääl,
võta_ks mi püssä pütü päält,
taba taarivaka päält,
lää mi nurmõ, tuu nuiusõ,
lää mõtsa, tuu mõtusõ,
tuu_ks mi püssäl püvvetüt,
võrgul kinni võetut,
sys mi_ks tii linnulihha.
Kuulkõq_ks, kull´a langukõsõq,
mõistkõq, meelimar´akõsõq:
olõ-i meil pisu peesütüst,
olõ-i kotoh kohvinõvva,
olõ-i meil piitnä-pikrit!
Selle olõ-i meil kotoh kohvinõvva,
olõ-i piitnä-pikrit:
vell´o olõ-i meil säksas harinu,
kasunu olõ-i kaubamehes.
Kui mi_ks kiitnüq katõlah,
vai pannuq mi padasõhõ,
sys saanu_ks sau-maulinõ,
saanuq tossu-tululinõ!
Velekeist iks noorõkõist -
toona vei_ks tä kuustõ kusala,
pand´ tammõ taropaku,
pand´ iks mano miilivva,
miilivva, vahavaka.
Tull´ iks varas varikost,
kuri miis kuusikost,
vei_ks mant miilivva,
miilivva, vahavaka -
selle saa-s pisu peesütüst,
raasukõsõ lämmind olut.
Miä olli_ks meil mehidseq kotoh,
vahajalga vaanijah,
kui_ks tull´ meil kinä kevväj,
kinä kevväj, suur´ suvi,
lasi_ks mi vällä kui nuuq laglõq,
lätsiq mõtsa kui nuuq luigaq,
tulli_ks no kodo kukatõh,
tõist jalga tõngatõh -
ega no meho mett kanna-s,
kanna-s vahha varbõhil!
Kui_ks meil tult tõist kõrda,
astut tõsõl ajastajal,
sys mi_ks anna mettä süvvä,
mettä süvväq, mõtu juvvaq!
Olgõq ti_ks s´oo ollõ man,
viitkeq aigu viina man!
Mi vell´o kõndõ_ks tuuhu kõrtsi,
kuah kõrdsih iks kõva viin;
liiku tuuhu liina,
kuah liinah hüäq linnasõq.
Sööge_ks ti, languq, joogõq, languq,
huul´ku-i ti ummõ hobõsit,
kaihku-i kaarasüüjit!
Mi vei_ks suuhu suurõq ruunaq,
vei märä mäe pääle,
panni_ks mi hundi hoitma,
kahru mano kaitsma.
Hunti_ks hoije kodo puult,
kahru kaidsi mõtsa puult.
Ilma mi_ks kõrralda kõnõli -
saa-s hundist hoitjat,
saa-i kahrust kaitsjat!
Vii-s mi suuhu suurt ruuna,
vii-s märrä mäe pääle -
haino panni mi ette haljit,
kubralehti kullatsit!

SL 1647.
H, Setu 1903, 79 (34) < Helbi k. - Jak. Hurt < Miku Ode (1903).

Kuulõ_ks sa, korgõ kosilanõ,
vahtsõq ti_ks languq, linnukõsõq,
mi meelimar´akõsõq!
Inne ti_ks olliq muidõ languq,
muidõ_ks languq, muidõ linnuq,
nu_ks saiq mi languq,
mi_ks languq, mi linnuq.
Nu_ks mi küünü küsümä:
naakõ_ks ti, languq, süümä,
süü_ks-mähe, juumahe!
Peläku-i_ks süvvenäni,
süvvenäni, juvvõnani -
tuud iks ti pelgü peläku-i,
tuud iks ti murõht murõhtagu-i,
et saa-i ti vasta võõdõtus!
Mille teid iks veeri veidikese,
mille teid iks kaldu kasinahe?
Võinu_ks teid veerdäq viie võrra,
kulla_ks ti tullaq kolmõ võrra,
saanu_ks ti vasta võõdõtus,
rahva_ks värki ravitus!
Sööge_ks ti seeni sedä süüki,
joogõ_ks seeni sedä juuki,
meeni_ks tõista tetänes,
meil iks vastast valmistõtas!
Meil omma_ks meheq hoolõlitsõq,
hoolõlitsõ_ks, meelelitseq,
meil iks meheq mõtsakütiq,
naase_ks nurmõ-nuigusõq:
lätsi_ks naaq püssül püüdmä,
võrgal iks kinni võtma,
toova_ks püssäl püvvetüisi,
võrgal iks kinni võõdõtuisi.
Teele_ks mi keedä kokõlihha,
teele_ks mi keedä tedrelihha,
teele_ks mi praadi pardsilihha.
Taha_ks ti ei süvväq tapõtuisi -
anna_ks mi teile püssäl püvvetüisi,
anna_ks mi teile loodil loksituisi.
Kolm om meil iks poissi kokõh,
paar om poissi poovarah -
teele_ks mi keedä-i kitsõlihha,
taha-i_ks ti laihha lambalihha,
teele_ks mi anna linnulihha,
teele_ks mi praadi pardsilihha.
Vahtsõ_ks languq, linnukõsõq,
sündke_ks mi söögile,
lep´ke_ks mi leeväle!
Kuulkõ_ks ti, kats kaasikõt,
vell´o_ks ti veereh viirjäq,
käeperäh käujaq -
sai_ks ti vele veerele,
sini_ks-särgi siilo pääle,
haha_ks-särgi hanna pääle -
kuulkõ_ks ti, sirgõq sysarõq,
painu mi_ks teid pallõmma,
hiidä hellile synolõ:
taha-i mi minnäq sõimõlõmma,
sõimõlõmma_ks, lõimõlõmma -
istkõq ti_ks maalõ, ilmarikkaq,
pingile, perädü rikkaq!
Kuulkõq ti_ks, kats kaasikõt,
peläku-i_ks pinki istõh,
tooli pääle toetõh:
olõ-i_ks meil pingiq pinnadsõq,
lavva_ks-veereq lastadsõq!
Selle olõ-i meil pingiq pinnadsõq,
lavva_ks-veereq lastadsõq:
eka olõ-i pereh peenikene,
neiol olõ-i laud latsilinõ,
pingiq olõ-i pestüq pinnatsõst,
lavva-olõ-i-veereq lastatsõst.
Istkõq ti_ks maalõ, ilmarikkaq,
tooli_ks pääle, tuhandõlitsõq!
Vahtsõ_ks languq, linnukõsõq,
tuud iks ti pelgü peläku-i,
et iks trotsit uma turuhammõ,
kisot iks langaq kitasnikast,
haarat iks langaq hammõst!
Istkõq ti_ks pikä pingi pääle,
toekõq ti_ks turutooli pääle,
istkõq ti_ks pisust pingi pääle,
toekõq ti_ks tunnist tooli pääle,
naakõq ti_ks, languq, süümä,
süü_ks-mähe, juumahe!
Mille_ks ti pelgät süvvenäni,
süvve_ks-näni, juvvõnani?
Peläku-i_ks piimä süvveh,
värisku-i väke võttõh -
olõ-i meil piimäq küläst petet,
olõ-i võisi võlgu võõdõt!
Neio_ks imme helläkeist,
neio_ks maamat mar´akõist -
ime_ks om tüüline,
tüü_ks-line, hoolõlinõ:
varra ai_ks timä kar´a kesä pääle,
inne ai_ks tä päivä nurmõ pääle.
Ime_ks tundsõ nuuq hainaq,
kulla_ks nuuq kobraleheq,
minka_ks hauduq länikit,
minka_ks arriq anomit -
selle_ks imel illos´ piim,
vanal iks võisi vahanõ.
Imel iks ommaq piimäpeoq,
piimä_ks-peoq, sõirasõrmõq!
Tuu-s tä piimä Pihkvast,
olõ-i täl võid Võrolt tuud -
Pihkvast iks tõi piimälivvaq,
Tartost iks võiutaldrekuq.
Tarka_ks om neio imä,
kavval´ iks kabo kasvataja!
Vahtsõ_ks languq, linnukõsõq,
peläku-i_ks süvvenäni,
süvvenäni, juvvõnani!
Küünü_ks teilt küsümä,
nõsõ_ks teilt nõudma:
selle sünnü-s ti mi söögile,
selle lepü-s mi leeväle -
agu om meil iks pido peenükene,
rahva_ks ravi väikene?
Vahtsõ_ks languq, linnukõsõq,
peläku-i_ks süvvenäni,
süvve_ks-näni, juvvõnani!
Seeni_ks söögeq sedä süüki,
meeni_ks tõist tetänes,
meeni_ks vastast valmistõtas!
Meil iks tetäs säksa söögiq,
säksa_ks söögiq, säksa joogiq,
vahtsõ_ks languq, linnukõsõq!

SL 1648.
H, Setu 1884, 424 (6) < Teaste k. - Jak. Hurt < Teaste Saava (1884).

Kuulgõ_ks, kulda kosilanõ,
kuulgõq, nulga noorimeessi,
söögeq ti_ks, joogõq, joogõq!
Seeni_ks ti söögeq sedä süüki,
seeni joogõq sedä juuki,
kui_ks tõsõq tuvvanõsõq,
kui vahtsõq vaeldõtasõq!
Kuah meil iks keie kokõliha,
panni pääl praadiliha,
vel´o läts meil püssäl püüdemä,
lätsi tabal tappõma.
Kuulgõ_ks, kulda kosilanõ,
kuulgõq, nulga noorimeessi,
kuulgõ_ks, armaq umadsõq,
pääle hõpõ-hõimukõnõ!
Mi_ks imel oll´ piimä-Peel´o,
piimä-Peel´o, võiu-Maar´o,
mi_ks imel oll´ illos´ piim,
vanal naasel vahanõ võid.
Sööge_ks, söögeq, joogõq, joogõq,
peläku-i ti_ks süvvenäni,
värisku-i võidu võttõh!
Teno_ks olguq jumalallõ,
kitetülle Marijallõ!
Seeni_ks söögeq sedä süüki,
seeni joogõq sedä juuki,
kui meil tõsõq tuvvanõsõq,
kui vahtsõq vaeldõtiq!
Peläku-i ti_ks süvvenäni,
süvvenäni, juvvõnani -
pelgä-i mi puudust tulõvat,
väke väiko olõvat -
aidah kyõ_ks om asõmõl!

SL 1649.
A: SKS, Veske-Stein nr. 102 < Teaste k. - V. Stein < Teaste Saava (enne a.1872).
B: ÕES, V. Stein 1, nr. 18 ja H II 62, 663 (18).
A. (Algupärane üleskirjutus):
Tapa_ks maalõ tarvohärä,
tapa maalõ Maas´o-lehmä,
saava_ks sajalõ saapaq,
kaasikillõ käbükängäq!
Teil iks ei olõq sa[a]jasaapit,
kaasikil ei olõq teil käbükängi.
Meil iks om ese üle ilma,
[meil om] kodo üle kolga,
vele tarõ üle veere!
Kuis ti_ks tohtsõq siiä tullaq,
s´oolõ targalõ talolõ?
Ommaq meil iks hirreq helmidseq,
tarõ sainaq sammõtitsõq,
om iks meil kodo torrõ,
elipaika härbär:
omma_ks meil tarõq trubaga,
ommaq kodoq korstnaga!
Meil iks hillä eleti,
talo[hna] tasatsõhe -
ega ti meile torrõq tulgu-i,
ärä_ks ti meile kärreq käuguq:
tunnõ_ks es ese torõhit,
käänä-i pääd kärehille!
Hillä_ks, hillä, helläq languq,
tassa_ks, tassa, targaq langu!
Pikä tei_ks [ese] pingi,
laja_ks ese lavva [tegi],
miä_ks tulõ sugu suur,
sugu suuri, võsa lag´a.

+ + +

Langukõsõq, linnukõsõq,
sündüge_ks ti söögile,
lep´keq ti_ks ütele leevä(kese)le!
Leevä_ks miiga küdsedüq,
vahaga valõtuq,
meil iks ommaq mesileeväq,
[mesileeväq], nisuvadsaq.
Ime_ks meil pinke pikendelli,
ime_ks laudo laiutõlli.
Olõ_ks ei piimäq Pihkvast tuud,
ja võ[i]si Võrolt -
piimälivvaq Pihkõvast,
võ[i]silivvaq Võrolt tuud.
Ime liudo lihundõlli,
kuhjo korgõndõlli.
Mi imel iks piimäpeoq,
[piimäpeoq] ja sõirasõrmõq.
Mõist iks mõskõq länikit,
mõist arriq anomit,
imel iks pikäq piimäkirnuq
ja korgõq kohokirnuq.
Maalõ_ks tapi tarvohärä,
sulust mi_ks suurõ oriko.
Künni_ks [vell´o] kütüssit,
mati_ks vell´o matussit -
kütse leib iks kütüssihnä,
makus´ leib iks matussihna.
Atra_ks mürgüne mürisi,
kats[i]-ravvadsõq ravasiq
mäe_ks-külgi kündeh,
kivi juuri kiskuh.
Vell´o märge mäki kündä,
lusti kündä lohomaid.
Vell´o läts nurmõ kaemahe -
kesvä_ks keerutiq mäel,
mängo leiväq mäe kesväq,
lusti leiväq loho kesväq.
Kesväq kitiq naista naitaq,
kitiq ubasuud ostaq -
tei_ks pütü püdelät,
vaadi vere[ht] valusat.
Vell´o olli hoolõlinõ,
hoolõlinõ, meeleline,
vell´o_ks oll´ kodask koa pääl,
haugas tarõ har´a pääl.
Kodask koto kohendõlli,
elämist ilostõlli,
sai_ks kodo kullanõ,
sai maja marganõ.
Vell´o_ks tei kodo kuusidsõ
ja maja margadsõ;
vell´o tei liina linno[h]katsõ,
vell´o maja maasikatsõ,
sys sai_ks kodo üle kolga,
vele tarõ üle veere.
Oigõ_ks vesi ojan[a],
lämmi vesi lätteh,
vell´o_ks [om] oigõppi,
imekana kallip[pi]:
vell´ot hot´ meil sada saldõ,
[sada saldõ,] tuhat tundsõ,
mano_ks liigõq liina neiuq,
tulliq turu tuvikõsõq,
anni_ks sõrmusõ sõrmõst,
kulladsõ sõrmusõ kogoni -
ega meil vell´o toda salli-s,
imekana kannata-s!
Turust toonuq tugõvapa,
liinast löüdnüq lihavapa.
Mis mi_ks või võivo tetäq,
kohe võivo kohe minnäq,
et iks vell´o teidä võta-s,
imekana teidä kae-s!
Mille mi vell´o liinast võta-s
ja turust tunnõ-s?
Liinast löüdnüq lihavapa,
turust [toonuq] tugõvapa.
Midä vell´o teid es võtaq,
imekana teid kae-s?
Liina naaseq luuduq laisaq,
[luuduq laisaq] ja harinuq laisaq:
ega ei salliq sõõru savvu
ja ei tahaq tapidsõ lämmind!
Veneläsel vete[l´] rõivas,
ahtakõnõ alõva,
noid iks vell´o salli-i,
imekana võta-i.
Vell´o vei_ks viinaq tõistõ viirde,
kos´aviinaq tõistõ kolka.
Meil iks oll´ sada saldijat,
[olli] tuhat tundijat,
meil iks oll´ vell´o üle veere,
kosilanõ üle kolga.
Oigõ_ks vesi ojan[a],
lämmi vesi lätteh,
mi_ks vell´o oigõp,
[oigõp] ja lämmäp!
Sirgõ_ks ruuq mereh,
tasanõ tammi mäen,
mi vell´o tasatsõp,
[tasatsõp] ja oigõp!
See laul on segane. Esimene osa (v. 1-29) sünnib sajapäeva pääle mõrsja majas, sajarahvast vasta võttes. Tõine osa (v. 30-130) on vakapäeva laul kosilase majas, selle maja ja kosilase kiituseks. Et mõlemad osad mitte kokku ei sünni, on ka üleskirjutaja V. Stein ära tunnud ja siis kahest laulust ühe teinud (kosilase kiituseks), nagu tema ümberkirjutus alamal näitab. V. 99-108 on tumedad. Terve üleskirjutus on ainult uurijatele trükki pandud.
B. (Pärastine ümberkirjutus):
Meil om esä ilmarikas,
koda meil om üle kolga,
vell´o tarõ üle veere,
ommaq meil hirreq helmetseq,
tarõ sainaq sammõtitsõq.
Meil om kaunis kodutarõ,
helle om paiga häärbär:
omma meil tarõ truubaga,
omma kodu korsnaga,
pikäq om meil istõpingiq,
lajaq meil söögilavvaq.
Leiväq meil meega küdsetüq,
vahaga leiväq valmistõtuq -
meil iks ommaq mesileiväq,
mesileiväq, nisuvadsaq.
Imä meil pinke pikendelles,
imä laudo laiutõllõs.
Olõ-i meil piimäq Pihkvast tuud,
võ[i]si ei olõq Võrolta -
piimälivvaq meil Pihkõvasta,
võ[i]silivvaq Võrolta.
Imä lihha lihundõllõs,
piimäkuhja kõrgõndõllõs:
imäl iks piimä peona,
imäl sõira sõrmõna.
Mõist tä mõskõq länikuid,
mõist tä arriq anomit,
imäl iks pikäq piimäkirnuq,
imäl korgõq kohokirnuq.
Maalõ mi tapi tarvohärä,
sulust mi suurõ oriku.
Küdsi mi leibä kütisseh,
magus leibä matussõh.
Vell´o mi märke mäge kündä,
lustila künde lohumaid.
Atra mürgine mürisi,
katsi-ravvadsõq ravasiq
kannu juuri kiikusi.
Vell´o läts nurmõ kaemahe,
vell´o nurmi vaatamahe -
kesvä_ks keeräti mäelä,
mängu leiväq mäe-kesväq,
lusti leiväq lohu-kesväq:
kesväq kitiq naista naitaq,
kitiq uba-suuda ostaq.
Vell´o tei pütü püdelä[t],
vaadi verda valusat.
Vell´oline hoolõlinõ,
hoolõlinõ, meeleline:
vell´o oll´ kotkas koa pääl,
haugas tarõ har´a pääl,
kaunist kodu kohendõlli,
elämistä ehitelli,
saie kodu kullanõ,
saie maja marganõ.
Vell´o tei kodu kuusidsõ,
teie maja margadsõ;
vell´o tei liina linno[h]katsõ,
teie maja maasikatsõ,
saie sis kodu üle kolga,
vell´o tarõ üle veere.
Vell´okõsta_ks sada saldsõ,
tuhat tundsõ vell´okõsta:
mano liigusi liina neiuq,
mano turu tuvikõsõq,
annivaq sõrmusõ sõrmõsta,
kulladsõ sõrmusõ kogoni.
Vell´o ega sedä salli-s,
imekana kannata-s!
Milles tä liinast võta-s,
milles turusta taha-s?
Liina neiuq luuduq laisaq,
lihavapaq luuduq laisaq,
turu neiuq tugõvapaq,
laja suuga harinuq laisaq.
Vinne neiu vete[l´] rõivan,
ahtakõsõn kalõvan,
noid mi vell´o salli-i,
imekana kannata-i,
vell´o ega võta-i.
Meil iks hellä eletässe,
tasatsõhe tahetassõ,
ega meil torrõq tulgu-i,
ärä meil kõrki käügu-i -
tunnõ-i mi esi torõhit,
käänä-i mi pää[d] kõrgõhillõ!
Hillä olguq helläq languq,
tassa olguq targaq languq!
Meile_ks tulguq sugu suuri,
sugu suuri, võsu võiva!
Langukõsõq, linnukõsõq!
Vell´o vei viinaq tõistõ viirde,
kos´aviinaq tõistõ kolka.
Vell´ol oll´ sada saldijat,
vell´ol tuhat tundijat,
vell´o olli_ks meil üle veere,
kosilanõ üle kolga.
Oigõ_ks vesi ojana,
lämmi vesi lättehen,
vell´o oll´ oigõmb ja lämmämb,
sirgõmb kui ruugu merenä,
tammõst tasatsõmb mäenä!