38. Õnnetus sajasõidul.

SL 1666.
H II 3, 57 (41) < Setumaa - H. Prants (1889).

Velekene noorõkõnõ,
ehiq, vell´o innebüsi,
varahamba valmistõllõq -
sinno uut jo ostõt näio,
sinno kaes jo kaubõld ka(a)bo!
Tii um pikkä meilä minnä,
maa kavvõh(õ) um karada.
Ku mi üüse kotost tulli,
vällä mi viirü velisist,
sõidi mi tuu silla pääle,
kaldu mi järve kaala pääle.
Eelä sõit´ sõda suuri,
toona viirü vinne vägi -
ega tuu silda sisse sata-s,
järve kaal alla kaalu-s.
Täämbä viirü mi vell´o,
kaldu imekanakõnõ -
edo tuu silda sisse sattõ,
järve kaal alla kaldu.
Sääl iks hiiro hiidüskelli,
musta hopõn muhaskõlli,
sinnä mul kuuldu kuldaküpär,
hõõriq mul hõpõsaapaq.
Pall´o oll´ meil ohto ojjõ pääl,
kaihho järve kaala pääl.
Ku mi sõidi näio kodo,
sõidi mõrsja mõisahe,
küündüq meiltä küsümähe,
nõssiq meiltä nõudõmahe:
"Milles ti meile kavva tulliq,
kavva tulliq, kavva olliq?"
Selle mi tulli kavva aigu,
selle olli ilma-aigu,
et meil silda sisse sattõ,
oll´ meil ohto ojjõ pääl,
kaihho järve kaala pääl!
V. 22 kuuldu peaks küll kaaldu ehk kullu olema.