43. Peigmees läheb aita mõrsjat tooma.(Kaasikud laulavad.)

SL 1673.
H, Setu 1884, 346 (15) < Vinnüski k. - Jak. Hurt < Tatjana Kondratjeva (1884).

Kuulgõ_ks, kulla langukõsõq,
mõistkõq, meelimar´akõsõq,
neio om teil aita aet,
taba pantu ütsä taadõ,
võt´mõ kümne külele.
Angõ_ks ti meile aida võti,
toogõq meile tulba võti!
Kui ti_ks anna-i aida võtind,
kui tuu-i tulba võtind,
sys iks maalõ mi piidost põroda,
maalõ saada sagarist!
Ega mi pelgäq pesseh,
ega hooliq hukatõh -
meil iks meheq meistre-sepäq,
talopojaq tallõr-sepäq,
esi tii_ks mi ussõq uibotsõq,
panõ põõnaq põdraluist,
sika- tii mi -sarvidsõq sagaraq!
Jätä-i mi kodo kositut,
lavva taadõ laulatõttu!
Kuulgõ_ks, kulla langukõsõq,
tingõlgu-i ti tingä pääl,
kaubõlgu-i katõ pääl,
poonitagu-i poolõ pääl!
Mi_ks vell´o tingä tekij,
tingä tekij, raha rakoj,
viländ om kulda mi kotoh,
vaskõ mi vanõmbih.
Velekene noorõkõnõ,
panõ_ks raha rambi pääle,
kuld taba kottallõ,
korja_ks sa, valiq vaihhõlt,
kedä tõistõ keskest!

SL 1674.
H, Setu 1884, 148 (37 II) < Kran´tsova k. - Jak. Hurt < Darja Petrovna (1884).

Alanõq, lävi, üleneq, hirs!
Lasõ_ks veerdäq mi velel,
kävvüq käbükübäräl!
Taakõ_ks, naaseq tasadsõq,
mingeq, meheq madalaq,
laskõ_ks veerdäq mi velel,
laskõq astu au-latsõl!
Vell´o lätt iks umma otsima,
kapo peräh kaema.
Kas om iks aidahna mäelä,
saisi salvi nõala?
Kui om tä_ks aidahna mäelä,
sys iks saa leeväline,
leeväline, soolalinõ.
Vai om iks laudahna mäelä -
sys iks kaalus kar´alinõ.
Teno_ks olguq jumalallõ,
olli_ks aita, kohe astuq,
olli salvõ, kohe saadõt!
Velekene noorõkõnõ,
imelatsi helläkene,
tingõlgu-i tingä pääl,
kaubõlgu-i katõ pääl,
panõ_ks raha rambi pääle,
panõq vaski vangu pääle,
kui lasõ-i sisse imelast,
lasõ-i kalduq imekanal!
Langukõsõq, linnukõsõq,
madalikuq mar´akõsõq,
panõ_ks mi puust pumasit,
siist sinipapõrit!
Kui lasõ-i sisse imelast,
lasõ-i veerdäq mi velel,
sys maalõ_ks lüü uvvõ ussõ,
maalõ põõnost põrotõllõ,
maalõ_ks mi saada sagarist!
Pelgä-i mi ussi hukatõh,
ussõpiito pesseh -
meil iks vell´o ussõ tekij,
põõna pääle põrotaja.
Otsi_ks mi uma ostõtu,
kae uma kaubõldu -
vell´o_ks tege uvvõ ussõ,
panni piida paremba!

SL 1675.
H, Setu 1884, 425 (7) < Teaste k. - Jak. Hurt < Teaste Saava (1884).

Velekene noorõkõnõ,
noorõkõnõ, nõrgakõnõ,
heidä_ks risti rinna pääle,
katsi risti kaala pääle!
Kui mi_ks tulli neio kodo,
tulli mõrsja mõisahe,
heidä_ks risti rinna pääle,
katsi risti kaala pääle.
Astkõ_ks mi aita mäele,
pääle aida päälikohe!
Neio_ks võtaq sa aidasta mäeltä,
päädiq aida päälikost!
Oppaq sa_ks uma käe perrä,
oppaq uma usu ala,
noomiq sa_ks nuurt neiokõist!
Kae_ks, kae meelestäni:
neio_ks sa ime helläkene,
neio maama, mar´akõnõ,
kui mi_ks lää ülä kodo,
ülä kodo, kaasa majja,
oppami_ks uma käe perrä,
noomi noorõ vele perrä,
nigu_ks käüse käbehehe,
olõsiq usinahe!
Ülä_ks ime helläkene,
ülä maama, mar´akõnõ!
Jõud iks ollaq usinahe,
jõud kävväq kärmähe,
om iks hüä ime meelest,
kallis ime kaekist.
Sõna_ks ehtiq ilosaq,
kaunistõ kabistasõq -
om iks hüä ülä imel,
om kallis kaasa imel.
Kui jõvva-i kävväq käbehehe,
jõvva-i astuq abarahe,
agu nakas elämä ilotuhe,
kasumahe kammõlikust?
Halv om iks kolgala kullõlda,
halv veerel veerätellä,
et nu_ks elli ilotuhe,
nu kasvi kammõlikus.