48. Mõrsja omaksed laulavad auviina joomisel.

SL 1682.
H, Setu 1903, 123 (64) < Helbi k. - Jak. Hurt < Miku Ode (1903).

Kuulõq sa_ks, hüä tsõdsõ ülä,
kallis hiuss, tsõdsõ kasa:
neio_ks essä helläkeist,
neio_ks maamat mar´akõist
au kutsuq sa_ks viina juuma,
au kutsuq sa_ks pikrit võtma -
esele_ks hoitmast,
kasvatajallõ kasvatammast!
Kuulõq sa_ks, hüä tsõdsõ ülä,
kallis hiuss, tsõdsõ kasa!
Kyik iks naaq virvet vinnütelliq,
kapo_ks üles kasvatõlliq.
Olli_ks esel hüä miil,
olli_ks kandjal kallis miil:
nu möi_ks noorõ neiokõsõ,
kaubõl´ noorõ kabokõsõ!
Miä_ks või võiva tetäq,
kulla_ks-kõsõq kohe minnä -
jääse_ks ese ikma,
jääs iks kandja kahitsõmma:
viiäs iks käest käskjalg,
sõrmilt iks synakullõja!
Kuulõq sa_ks, hüä tsõdsõ ülä,
kallis hiuss, tsõdsõ kasa,
sinno_ks mi painu pallõmma,
hiidä_ks mi hellile synolõ:
võtaq sa_ks hüäst mi neio,
mi_ks kabo kallist!
Ilmah um iks pall´o ilosit,
vallah pall´o valusit,
ihaku-i ilma ilosit,
vaielgu-i valla valusit,
elä_ks mi neioga,
kasu_ks mi kaboga,
eläge_ks ilosahe,
kasugõ_ks kallihe!
Ilma_ks nakat ilosit ihkamma,
valla_ks hüvvi vaidlõmma,
sys iks essüs ti elo,
sys iks lakk´a lagonõt,
sys iks eräle läädeq!
Kuulõ_ks sa, hüä tsõdsõ ülä,
kallis hiuss, tsõdsõ kasa,
sinno_ks mi painu pallõmma,
hiidä_ks mi hellile synolõ:
mõistsõ_ks võttaq, mõistaq hoitaq,
mõistsõ_ks pettäq, mõistaq pitäq!
Meil iks neio noorõkõnõ,
um iks kassuj kabokõnõ -
angu-i_ks sa naist külä naarda,
külä_ks-kar´ustõ kadsata,
angu-i_ks perre pilgada,
lasku-i veljo vihada,
velenaisil veerätellä,
lasku-i sysaril sõimada!
Sinno_ks mi painu pallõmma -
kuulõq sa_ks, hüä neio ülä,
kallis hiuss, tsõdsõ kasa,
sinno_ks mi painu pallõmma:
kui mõista-i timä tetäq mõnd tüüd,
arvada mõnd asõld,
opaku-i sys kodo kuuldõh,
pääle_ks perre tiideh!
Läät iks õdagu magama,
lääde_ks, helläq, hingämmä,
sääl oppa_ks kodo kuuldmalda,
ilma_ks perre tiidmäldä!
Noomi_ks naane nulga takah,
oppa_ks univuutil
ilma_ks kodo kuuldmalda,
ilma_ks perre tiidmäldä!
Sys saat iks hüä mi meelest,
mi_ks meelest, muidõ meelest,
illos´ iks neio ese meelest,
kallis iks neio kandja meelest,
väü saat sys iks neio esele,
kallis iks neio kasvatajallõ!
Kuulõq sa_ks, hüä tsõdsõ ülä,
kallis hiuss, tsõdsõ kasa,
sinno_ks mi painu pallõmma,
hiidä_ks mi hellile synolõ:
naaku-i_ks neiot ikõtamma,
kullakõist kurvastamma!
Kui saa tä_ks sinnä, neiokõnõ,
viiäs sinnä, virvekene,
ti tetäs iks kotoh kurva miil,
ülä_ks veleq vihameeli,
sys mineq sa_ks mano, mar´akõnõ,
mine_ks ligi, linnukõnõ,
neio sa_ks miil meelütelleq,
neio_ks süä sütütelleq!
Sinno_ks mi painu pallõmma:
lääde_ks kyik liina, linnukõnõ,
lääde_ks turgu, tuvikõnõ,
kui_ks sa saia saadõ,
kulla sa_ks kosti tuudõ,
tuud iks angu-i perre näteh,
visaku-i veljo näteh!
Annaq sa_ks perre nägemäldä,
ilma_ks kodo kuuldmalda!
Kui_ks annat kodo kuuldõh,
viskadõ veljo näteh,
sys saa_ks kodol kuri miil,
saa_ks velil vihamiil,
sys nakasõq eräle elämä,
nakasõ_ks lakk´a lahkumma.
Sys tulõ_ks hukku huunillõ,
nakasõ_ks lauto laotamma.
Sedä_ks ma painu pallõmma:
meil iks neio noorõkõnõ,
kassuj iks kar´avitsakõnõ,
käse_ks mi koto kullõlda,
käse pereht pelädä,
käse_ks mi ütte elläq,
kallil üteh kasvuda!
Sedä_ks painu pallõmma,
hiidä_ks hellile synolõ:
nakat iks kodo minemä,
kalliq kodo kaldumma, -
tsõdsõl um iks sugu suur,
kado_ks-pall´o kallist hõimu,
peräh naka_ks mi vakaga valama,
kirstuga kiirmä -
tahtu-i meil iks kualgi kodo jäiäq,
kualgi_ks mar´al neio majja,
kyik taha mi_ks vakaga vallaq,
kyik taha mi_ks kirstuga keerdäq!
Tsõdsõl um iks kinä kirst,
um iks ausa annivakk,
kirstu taha mi_ks minnäq kitmä,
annivakka avvustamma.
Um iks kirstu kitetäv,
annivakka avvustõtav,
um iks kinä kirstukõnõ,
ausa_ks annivakakõnõ.
Kyik taha mi_ks kalduq kaema,
kyik taha mi_ks kyik ti kodo.
Selle taha mi_ks kalduq kaema,
taha mi_ks, neioq, nägemä:
kohe viiäs iks mi virvekene,
kannõtas kabokõnõ?
Taha mi_ks nätäq ülä koto,
taha mi_ks kaiaq kasa majja!
Küünü mi_ks sinolt küsümä,
nõsõ mi_ks sinolt nõudma:
kuulõq sa_ks, hüä tsõdsõ ülä,
kallis hiuss, tsõdsõ kasa,
lää-i mi sinnä söögi läbi,
joosõ-i sinnä joogi läbi,
astu_ks mi uma au läbi,
liigu_ks uma leeme läbi!
Kyik saava_ks meil valgõq vakanaaseq,
kinä_ks kirstu-imändäq.
Vahtsõ_ks languq, linnukõsõq,
mi_ks meelimar´akõsõq,
painu_ks mi teid pallõmma,
hiidä_ks mi hellile synolõ:
agu olli_ks mi pido peenükene,
rahva ravi väikene,
pido saa-s ti pereht pite,
ravi_ks ti rahvast pite?
Agu olli_ks mi pido peenükene,
väikene vastavõtminõ,
agu olliq meil iks väikoq lihalivvaq,
pisu piimätaldrekuq?
Selle olliq meil iks väikoq lihalivvaq,
pisu_ks piimätaldrekuq:
suvõ_ks nüssi Suvikõt,
talvõ kattõ Karessõt,
suvõ_ks nüssi, suuhõ panni,
talvõ_ks nüssi, latsõq tahtsõq -
selle_ks väikoq lihalivvaq,
pisu piimätaldrekuq.
Teid mi_ks painu pallõmma:
kuulgõq ti_ks, oigõq umadsõq,
vahtsõ_ks languq, linnukõsõq,
kui_ks läät ülä kodo,
kui_ks kaalut kasa majja,
naaku-i sääl suurõst suditamma,
naaku-i_ks lajalt laitma,
hot´ olli_ks teil pido peenükene,
rahva ravi väikene,
pido saa-s ti pereht pite,
ravi ti rahvast pite!
Vahtsõ_ks languq, linnukõsõq,
mi_ks meelimar´akõsõq!