49. Kaasikud laulavad auviinal vasta.

SL 1683.
H, Setu 1903, 125 (65) < Helbi k. - Jak. Hurt < Miku Ode (1903).

Neio_ks ime helläkene,
neio_ks maama, mar´akõnõ,
kui nakat ti_ks hummõn tulõma,
vakaga valama,
valagõq varahappa,
ärä ti_ks astkõq aiksappa!
Neio ime_ks helläkene,
neio_ks sa maama, mar´akõnõ,
kui nakas iks vakk valama,
nakas iks kirst kiirdümmä,
ütleq sa_ks umalõ hõimulõ,
armillõ umatsillõ:
"Valmistagõq varahappa,
ehitägeq innebüsi!"
Selle_ks valaq varahappa,
ehitägeq innebüsi:
pääle_ks tükväq tüüpääväq,
rühk´ iks rüä põimminõ,
haarus iks haina niitmine!
Neio_ks ime helläkene,
kyik iks ti vakaga valagõq,
kyik iks ti kirstuga kiirkeq!
Tsõdsõ_ks oigõq umadsõq,
kuulkõ_ks ti, kabo kallis hõim:
tulgõ_ks ti, meheq, võtkõq naaseq,
tulgõ_ks ti, naaseq, võtkõq latsõq!
Tuud iks ti pelgü peläku-i,
tuud iks murõht murõhtagu-i,
kui tult ti_ks naistõ, lastõga,
tult ti_ks kabo kanastõga -
kuus um meil iks hällü kudajat,
viis iks hällü vidäjät,
kats iks kabla tegijät,
saava_ks ti latsõq hoieduq,
saava_ks ti kanasõq kaeduq!
Ärä_ks teid kuagi kodo jäägu-i,
kuagi_ks, mari, neio majja,
kyik iks ti vakaga valagõq,
kyik iks ti kirstuga kiirkeq!
Kui olõ-i_ks ummi umatsit,
olõ-i kabo kallist hõimu,
sys iks kolgast kutskõq,
sys iks veerest võtkõq,
vallast iks mano vaiõlgõq!
Tuud iks ti pelgü peläku-i,
tuud iks ti murõht murõhtagu-i,
hot´ iks tulõ suur sugu,
hot´ iks tulõ pall´o hõimu -
agu_ks mahu-i mi majja,
kao-i mi katussihe?
Tuud iks ti pelgü peläku-i,
tuud iks ti murõht murõhtagu-i,
tuu olgu_ks teil murõh väikene,
tuu olguq teil iks pelgü peenikene -
saadõq ti_ks majja mahutõduq,
katussihe kaotõduq,
saat iks ti vasta võõdõtus,
armahe arvatus!
Vell´o meil iks um tüüline,
tüü_ks-line, hoolõlinõ,
kyik tull´ tä_ks üles hummogul,
varra_ks inne valgõt.
Varõs läts iks varra vao pääle,
inne_ks muid mulla pääle,
vell´o_ks vali varahappa,
vell´o_ks astõ aigsappa.
Läts iks tä varra vao pääle,
inne_ks no muid mullatüühü,
inne_ks ako adratüühü,
haari_ks tä kündäq kütüssit,
haari_ks tä mattaq matussit,
kõõ_ks tä sai saja pääle,
kulla tegi_ks kyik s´oo kulu pääle.
Mi_ks vell´ot noorõkõist,
armast iks au-latsõkõist!
Tsõdsõ_ks kuulkõq ilosaq umadsõq,
kuulkõ_ks, kabo kallis hõim,
sedä mi_ks ütle ni kynõlõ:
pelgä-i mi_ks vell´ot kitteh,
umma_ks armast avvustõh!
Um iks meil vell´o kitetäv,
armas iks au-antav.
Vahtsõ_ks ti languq, linnukõsõq,
tsõdsõ_ks ti oigõq umadsõq!
Meele_ks kyigildõ kynõldi,
mõnda_ks värki mõistutõdi,
kolka_ks kur´astõ kynõli,
viir iks veerät´ vihasahe.
Kuulõq sa_ks, verrev velenaane,
tsõõri_ks-sarna saadav!
Meele hot´ iks kolka kur´otõlli,
meele_ks veeri veerätelli -
kolka_ks ütel´ kurja suku,
viir iks verdä vihasat -
vell´o_ks mi sirgõq sysaraq,
vell´o_ks mi meelimar´akõsõq
püvvi_ks mi kokko pühäpäävä,
kaldu mi_ks aol kallil,
ärä_ks mi veeri vele kodo,
lätsi_ks mi, mar´aq, ese majja,
esi_ks mi esele kynõli,
mar´a_ks maamalõ manidsi:
"Ese_ks-kene helläkene,
maama_ks-kõnõ, mar´akõnõ,
kullõlgu-i_ks kolga kiili,
valla_ks suid sorõhit!
Käske_ks suuhu sorijaq,
käske_ks laandõ laitijaq,
teke_ks mi uma tegemine,
ajagõ_ks mi asi edesi,
jätku-i juukõ jutusõst,
jätku-i illo immest!
Kullõlgu-i_ks kolga kiili,
valla_ks suid sorõhit -
ilm iks pall´o essütäs,
tükis iks vald vass´ma!"
Meil olli_ks vell´o loonatark,
kado_ks-kavval´ imekana:
naati_ks suurõst suditamma,
kui naati_ks pikält penätämmä,
suuhõ või-s tä lüvväq sorijillõ,
päähä või-s tä pessäq petjille -
eka_ks tä kullõ-s kolga kiili,
valla kuulõ-s suid sorõhit,
kullõ-s kolga kur´otajji,
kullõ-s iks veere veerätäjji!
Vell´o tekk´ iks umma tegemist,
ai iks asja edesi.
Küläh olli_ks kümme neiot,
veereh olli_ks viis neiot,
tuhat iks tundsõq mi veljä,
tundsõ_ks tuhat tuvikõist,
kai_ks sada kabokõist -
tarka_ks olli mi vell´o,
kado_ks-kavval imekana:
eka_ks mi vell´o sata salli-s,
sata_ks salli-s, tuhat tunnõ-s!
Vell´o otsõ_ks uma olalisõ,
kai_ks uma kaalalisõ,
pett´ iks hindä piukõsõ.
Anna_ks mi tenno jumalallõ,
au_ks mi maalõ Marijallõ!
Kolka_ks kur´astõ kynõli
vell´o_ks majast viirdühnämme.
Meil iks veeri veerätelli:
"Kohe sa_ks läät, kosilanõ,
kohe sa_ks veerät, vell´o noori,
kohe_ks ti, kaasigõq, kaaludõq,
kohe ti_ks sajaga saadõq?
Kohe lätt iks ti sada sajamiist,
tuhat iks tolmulüüjät?"
Neio_ks ma kuuli, kosti vasta,
taitsõ_ks targastõ üteldä:
"Mi_ks lää neio kodo,
lää_ks mi mõrsja mõisahe,
lää_ks mi kabo kastõrahe,
sinnä_ks mi sajaga saa,
kaalu_ks mi hulgal kaasikil.
Kuulkõ_ks ti külest külgmätseq,
veerest iks rahvas viirmäne:
vell´ol kyik iks uhkõq umadsõq,
olli_ks kasal kallis hõim!"
Kolga ütel´ iks rahvas kur´astõ,
viirpoolidsõq veerädiq:
"Kost iks kosõq kullakõsõ,
kost iks kaupliq kabokõsõ?
Agu ti_ks kosõq kuusõ alt,
agu ti_ks petit pedäjä alt,
vai_ks ti kaupliq kadaja mant?
Kui_ks ti kosõq kuusõ alt,
kui_ks ti petiq pedäjä alt,
kui_ks ti kaupliq kadaja alt,
sys olõ-i_ks koto, kohe minnäq,
saa-i tarrõ saja saistaq,
tarrõ_ks kaasigõ karadaq!"
Anna_ks mi tenno jumalallõ,
au_ks mi maalõ Marijallõ:
kaldu mi_ks esi kaema,
tulli_ks mi, neioq, nägemä,
sai_ks mi sajaga velele,
kaldu_ks mi vell´o kaasikist -
tahtu-s meil kualgi kodo jäiäq,
velile_ks vele sysaril,
kodo_ks kodotütril,
üteh mi_ks veeriq velenaaseq,
sõvvi mi_ks vell´o sysarõq -
tenno_ks olguq jumalallõ:
kosi-s iks vell´o kuusõ alt,
petä-s vell´o pedäjä alt,
kauplõ-s vell´o kadaja alt!
Kosõ_ks kotost korgõst,
elämisest ilosast:
um iks kodo üle kolga,
elämine üle ilma,
kodo_ks mass kur´a liina,
maja_ks madala mõisa.
Meid iks siin vasta võõdõti,
armahe arvati,
pido olli_ks mi pereht pite,
ravi olli_ks mi rahvast pite.
Vahtsõ_ks languq, linnukõsõq,
meid iks ti miil ravidsiq,
meid iks söödiq sukril,
meid iks kohvil kostitõlliq,
pei_ks üleväl piitnäl.
Vahtsõ_ks ti languq, linnukõsõq,
s´oost olgõq ti_ks terveh, ait´umma,
kalli_ks ti kavva elämä!
Teidä_ks painu pallõmma,
hiidä_ks mi hellile synolõ:
meile ti_ks anniq andit,
liigutõlliq linikit,
olli_ks teil armaq andõq,
kalliq olli_ks ti kaasigõ-linigeq.
Kui_ks mi veerä vele kodo,
lää_ks mi, mar´aq, vell´o majja,
s´oo vii_ks mi nätäq imele,
kaia_ks kasa maamalõ,
vii_ks mi nätäq neio tüü,
kaia_ks kabo käsitüü:
um iks näküs´ neio tüü,
um iks kallis kabo tüü!
Vahtsõ_ks ti languq, linnukõsõq,
painu mi_ks teid pallõmma,
hiidä mi_ks hellile synolõ:
neio_ks sa ime helläkene,
neio_ks sa maama, mar´akõnõ,
kui_ks mi vatska anni,
kui_ks mi sõira lõiksi,
agu olli_ks mi sõiraq väikeseq,
olõ-s lajaq lavva vadsaq,
olõ-s kalliq kaasigõ-vadsaq,
agu olli_ks mi sõiraq väikeseq?
Painu mi_ks teid pallõmma,
hiidä mi_ks hellile synolõ:
selle olli_ks mi sõiraq väikeseq -
suvõ_ks nüssi Suvikõt,
talvõ_ks kattõ Karessõt,
suvõl iks nüssi, suuhtõ panni,
talvõl iks nüssi, latsõq tahtsõq,
olli_ks pereh peenükene,
um mul iks laud latsilinõ.
Võtkõ_ks hüäst mi kost´,
mi ant armast,
hot´ olli_ks sõir väikene,
olõ-s lajaq lavva vadsaq!
Vahtsõ_ks languq, linnukõsõq,
mi_ks meelimar´akõsõq,
teid iks mi painu pallõmma:
teid iks kuagi kodo jäägu-i,
kuagi mari_ks umma majja,
kyik iks ti vakaga valagõq,
kyik iks kirstuga kiirkeq!
Vahtsõ_ks languq, linnukõsõq,
neio_ks ese helläkene,
neio_ks maama, mar´akõnõ,
kuis iks meil ärä minnäq
s´oolt iks hüältä elolta,
neilt iks vadsolt valgilt,
piirakilt pehmilt?
Kyik iks teil olliq liina leeväq,
olliq teil iks turusta tuuduq,
arvaduq alõvast.
Painu mi_ks teid pallõmma:
meid iks ti höste hoijiq,
meid iks arvssiq armahe -
teke_ks no meele minekit,
angõ_ks no meele astakit,
minnä_ks tahtvaq mi hobõsõq,
kodo_ks no veerdäq vele ruunaq!
Hüä olli_ks hoit hobõsillõ,
kallis ravi_ks kaarasüüjille:
all olli_ks siih kopli kullanõ,
all olli_ks siih vasinõ vanijas,
viidi_ks naaq kulla koplihe,
viidi_ks naaq vaskivanijallõ.
Meid iks siin höste hoieti,
kallihe siin iks peräh kaeti!
Neio_ks sa ese helläkene,
neio_ks sa maama, mar´akõnõ,
ehtkeq ti_ks meid innebüsi,
valmistagõq varahappa!
Vell´o_ks no esse helläkeist,
vell´o_ks no maamat, mar´akõist -
uinus tä_ks no kodo uutõh,
vaos iks saaja vahtih,
kunas iks taa saja kodo tulõ,
kunas iks kaasigõq kallusõq!
Ime uut iks kodo minijät,
taht iks tä taaritegijät.
Neio_ks sa ime helläkene,
neio_ks sa maama, mar´akõnõ,
teke_ks meele minekit,
saagõq meele saadikit!
Ime uut iks ussõh huulitsah,
vell´o_ks maama, mar´akõnõ,
vahis tä_ks väläh värehtil.
Näkk´ iks tä saja tulõvat,
kaasigõq kalluvat,
tekk´ iks ta tulõ tii pääle,
haari_ks tä tiiharra pääle -
läbi_ks tulõ minemine,
läbi meil iks sau saaminõ.
Kuulõq sa_ks, verrev velenaane,
tsõõri_ks-sarna saadav,
umast oppa_ks mi kotost tullõnani,
vele_ks kotost viirdünäni:
umma jätäq sa_ks kodo kollq usku,
velisille viis usku:
tsia_ks-liha lipsimiseq,
hapnõ_ks-piimä har´otusõq,
rõõsa_ks piimä rõõgahusõq,
kohopiimä kroogahusõq,
jätä_ks sa kala kakmisõq,
jätä_ks sa havvõ haardmisõq!
Kui olli sa_ks kotoh, kullakõnõ,
ese majah, mar´akõnõ,
kui sa_ks aita astõq,
kui sa keeriq keldrehe,
kui_ks sa kalduq kambrõhe,
tsia- lõiksiq sa_ks -lihha lipsukõsõ,
kaksiq sa_ks kalla katusõst,
haari_ks sa haugõ aida har´ast.
Kaldu_ks ime kaema,
neio ime nägemä,
tuud tä_ks kodolõ kuuluda-s,
penätelle-s perrelle,
ütel´ iks kur´a kuts´a pääle,
ütel´ iks tikõ tiid´o pääle.
Tsia_ks-liha lipsimise,
ütel´ iks kala kakmisõ,
har´ast iks havvõ haardmisõ -
tuu iks kand´ kassi kaal,
kand´ iks tikõ tiid´o kaal,
kand´ iks kur´a kuts´a kaal.
Ütle-s kalgõ kabo pääle,
ütles kurja kulla pääle.
Kuulõq sa_ks, verrev velenaane,
jätäq sa_ks kodo kollq usku,
velisille viis usku!
Vahtsõ_ks languq, linnukõsõq,
mi_ks meelimar´akõsõq,
meele_ks kolka kynõli,
meele_ks veeri veerätelli:
"Kohe_ks tuut kur´a neio,
vihasa veerätät?"
Esi_ks mi kolgalõ kynõli:
"Kui_ks saa kuri neio,
kui_ks kaalus kalg´ kabo,
sys lää mi_ks suurt suud pite,
lää_ks mi lak´a laant pite,
lää_ks mi korgõt kundu pite,
kundu mi_ks jätä kur´a meele,
suuhu mi_ks jätä suurõ süäme,
laandõ mi_ks jätä lainameele.
Kui_ks saa hüä neio,
kui_ks kaalus kallis kabo,
saa_ks usku oigõt,
saa_ks viit veeselät,
sys vii mi_ks suurt tiid pite,
lasõ_ks lak´a tiid pite,
üle vii mi_ks nurmõ nobõhõhe,
üle_ks välä välehehe.
Ülä vii_ks mi imele minijä,
vii mi_ks käpe käskjala,
arma_ks mi asõmõsäädjä,
kulla_ks no kotikohendaja,
pääle_ks padjapandja."
Vahtsõ_ks languq, linnukõsõq,
är iks peti, är võti,
peti_ks mi piiragu küdsäjä,
laja vadsa latsutaja!
Anna_ks mi tenno jumalallõ,
au_ks mi maalõ Marijallõ!
Um iks aig ärä minnä,
minnä_ks no kulla vell´o kodo,
minnä_ks mar´a kasa majja!