54. Halvale peigmehele.(Mõrsja omaksed laulavad.)

SL 1691.
H, Setu 1903, 201 (95) < Helbi k. - Jak. Hurt < Miku Ode (1903).

Kae_ks mi, kae meelestänni,
kae_ks mi meele poolõstanni:
kuis ti_ks toht[s]õq siiä tullaq,
s´oolõ_ks targalõ talolõ?
Vele_ks-kene noorõkõnõ,
ega sa_ks toht´nu-s siiä tullaq,
toht´nu-s iks, mari, s´oohe majja!
Kui olliq sa_ks inne poisikõnõ,
vinnüq sa_ks, virve, ruukõnõ,
olli_ks sul man Maie sängü,
olli sul iks ligi Liiso sängü.
Küünü_ks mi sinolt küsümä:
kas jätät sa_ks maalõ Maie sängü,
jätät iks, linnu, Liiso sängü?
Kui jätä-i sa maalõ Maie sängü,
linnu, maalõ Liiso sängü,
neiol saa_ks ikäv elämine,
kabol iks ikäv kasuminõ!
Kolk iks kyigildõ kynõli,
viir iks veerät´ vihasahe:
vald iks ütel´ vargast,
kolk iks kur´ategijäst,
kerigo_ks ülti kiskjäst,
poodiussõ purustajast.
Kui saa_ks sinnä mi neio,
agu läät sa_ks valda vargillõ,
läät iks kolka kur´a pääle,
läät iks kiskma kerikit,
poodi_ks-ussi purutamma?
Jääse sys iks ikma mi neio,
mi_ks kulla kuukma.
Kuulõ_ks sa, noori vell´oveni,
mõistaq, meelimar´akõnõ:
mõtõlgu-i sa_ks, kulla, kur´a pääle,
haarku-i minnäq halva pääle!
Sys saa-i teil illos´ elämine,
kallis ülest-kasuminõ -
kui mõtlõt sa_ks, kulla, kur´a pääle,
haarat minnäq halva pääle,
sys iks ti elo essüs,
vallus´ elo vass´us.
Vele_ks-sa-kene noorõkõnõ,
mõistaq, meelimar´akõnõ!
Sedä mi_ks ütle ni kynõlõ,
sullõ, mar´a, manitsõllõ:
s´oo_ks mi kuuli üle kolga,
veidükese üle veere -
taha-i sa tetäq talotüüd,
taha-i sa murdaq musta tüüd,
taha-i arriq adratüüd -
kõõ tahat sa_ks kolgah kurja tetäq,
tahat sa_ks, hani, halva tetäq.
Vele-sa_ks-kene noorõkõnõ,
mõistaq, meelimar´akõnõ!
Kolga naaku-i_ks inämb kiili kullõmma,
valla naaku-i_ks suid sorõhit -
ilm iks taht eräle aiaq,
vald lakk´a lahutõllaq.
Esi_ks eläq ilosahe,
esi olõq oigõhe,
kolga naaku-i_ks kiili kullõmma!
Jätäq sa_ks mõtsa nuuq mõttõq,
lasõ_ks suuhu suurõq jutuq,
miä_ks kolka kynõli,
miä_ks viir veerätelli!
Kuulõq sa_ks, noori vell´okõnõ,
mõistaq, meelimar´akõnõ:
kui_ks ti tahat, nii tekeq,
kui arvat, nii ajagõq!
Vele_ks-sa-kene noorõkõnõ,
mõista_ks sa, meelimar´akõnõ!
Sedä nu_ks ihas´ mi imä,
sedä kai_ks kabo kasvataja,
pääle uut´ iks nuur neiokõnõ,
sedä tä_ks kõõ kynõli,
mar´a_ks, tä kõõ manidsi,
ütel´ iks kabo kasvuh,
virve üles vinnüh:
"Inne lää-i ma kotosta kohegi,
lää-i majast, mar´akõnõ,
kui tulõ_ks mul ülä sõlõga,
tegünes telega,
kasa_ks käänüs kängiga,
toosõ_ks saapaq imele,
pääle_ks tsõõrilõ tsõdsõlõ,
tuu_ks sõlõ neiolõ,
tuu_ks sõlõ sõgla suuru,
tele tuu_ks viie tingä laiu!"
Vele_ks-sa-kene noorõkõnõ,
kuulõq sa_ks, hüä tsõdsõ ülä!
Mille_ks sa sõlõlda sõidiq,
teleldä sa_ks siiä tegüsiq,
siiä_ks saiq saapilda?
Selle sa_ks sõlõlda sõidiq,
selle sa_ks teleldä tegüsiq,
siiä_ks sa saiq saapilda:
jovva-s sõudaq sõlõ pääle,
tetä_ks sõlõ tele pääle,
saiaq jõvva-s saabastõ pääle.
Küünü_ks mi sinolt küsümä:
tsõdsõ jätiq sa_ks tsõõrilda sõlõlda,
kabo jätiq sa_ks käbükängildä,
neio jätiq sa_ks imä saapilda -
kuulõ_ks sa, vell´o noorõkõnõ,
mõistaq, meelimar´akõnõ:
olõs sa_ks tennüq erälinno,
pidänüq eräpõldu,
sys jäänü-s saja saapilda,
neio jäänü-s ime saapilda,
kabo jäänü-s käbükängildä,
tsõdsõ jäänü-s tsõõrilda sõlõlda!
Vele_ks-sa-kene noorõkõnõ,
saa_ks sinnä neiokõnõ,
kaalus sinnä kabokõnõ,
läät iks sa liina linnoga,
lääde_ks sa kavvõ kaubaga,
lääde_ks sa liina liuduga,
lääde sa_ks kavvõ kaussõga,
pall´o läät iks sa maad patoga -
säält iks sa korjaq kolmõq tingäq,
säält iks sa kaeq katõq tingäq,
tsõdsõ hoiaq sa_ks tsõõri sõlõ pääle,
hoiaq sa_ks käbükängi pääle,
vele_ks-sa-kene noorõkõnõ!