57. Neiud jätavad mõrsjat jumalaga.

SL 1695.
A: SKS, Veske-Stein nr. 93 < Lopka k. - V. Steini abiline < Hilip (e.a.1872).
B: ÕES, V. Stein nr. 30 ja H II 62, 676 (30).
A. (Algupärane üleskirjutus):
Neiokõnõ noorõkõnõ,
noorõkõnõ, nõrgakõnõ,
kui sa_ks olliq neiokõnõ,
kõõ mi_ks elli ilosahe,
kõõ kasvi kaunihe.
Ega nu_ks elä-i ilosahe -
nu saat iks muial, mi sõsari,
tõistõ paika, pardsikõnõ!
Koes iks mi sinno unõ[h]tõllõ,
umast meelest minehtelle?
Tulli mi_ks üles hummongult,
inne varra valgõt,
kodo olli nu_ks aiah kuslapuu,
vele aiah vislapuu,
ese olli_ks majah mar´apuu -
vele puuh olli verrev mari,
kodo olli aiah kulda-upin,
umah majah makus´ mari.
Neiokõnõ noorõkõnõ,
kaldu mi_ks karja saatõmahe,
ega lövvä[-s] mi_ks kapo kar´amaal,
virvet vitsa võttõma[h].
Olli_ks nu uibu külä otsah,
vislapuu külä veereh.
Uibuh mõtli mi_ks olõvat,
vislapuuh veerivät,
sarapuuh saisvat -
ega_ks sa olõ[-s] uibuh,
neiokõnõ noorõkõnõ,
ega_ks sa veeri[-s] vislapuuh,
ega saisa[-s] sarapuuh!
Neio nu_ks viid muilõ mailõ,
kabo viid kavvõtõhe,
nimi täl iks jäänüq niidü pääle,
vari_ks jäänüq haina vaalu pääle.
Neiokõnõ noorõkõnõ,
kui lätsi_ks mi marja mäele,
üle lätsi mi_ks palo palohkahe,
üle mulla mustikahe,
kuuli_ks mi käo kuukvat,
siska laanõh laulvat,
mõtli_ks su, neio, laanõh laulvat,
kulla kunnuh kuukvat.
Ega_ks sa, neio, laanõh laula[-s],
kullakõnõ kunnuh kuugu[-s] -
tuu_ks nu kuugi kunnutsirku,
lauli laanõlinnukõnõ.
Tulli ma_ks kodo kurvalinõ,
ime mano ikulinõ:
"Neiot ma_ks lövvä-s mar´ah mäel,
üle lövvä[-s] mulla mustikõh,
üle silla sitikõh!"
Ime lausi meelestänni:
"Tütär, hellä linnukõnõ,
neio nu_ks viid muilõ mailõ,
kabokõnõ nu_ks viid kavvõtõhe,
tsõõri- nu_ks viid -sarna Saarõmaalõ,
suu- viidi_ks -saari sisse,
mere- viidi nu_ks -keeru keskehe,
järve vatu vaihhõllõ."
Kunas iks mi, kullaq, kokko saami,
mar´akõnõ tõsõ mano?
Küsü_ks mi luigalt loodsikut,
küsü_ks mi pardsilt parvõkõist -
anna-s luik loodsikut,
anna-s parts parvõkõist.
Imekene_ks helläkene,
maama, meelimar´akõnõ,
teemi_ks pur´o puutist,
teemi laiva langasist,
pur´ol läämi_ks mano puutist,
laival mano langasist!
Imekene helläkene,
maama, meelimar´akõnõ,
mano saami_ks pur´o puutil,
mano laiva langasil.
Sys mi_ks nu, kullaq, kokko saami,
mar´aq mano tulõmi,
umma_ks mi ohto ütlemä,
umma kahjo kaibama,
silmä_ks-vett veerätämä.
Oiksi_ks ma üü otsani,
kaipsi kats pääväkeist.

B. (Pärastine ümberkirjutus):
Neiokõnõ noorõkõnõ,
noorõkõnõ, nõrgakõnõ,
kui mi elli ilosahe,
kui mi kasvi kauni'ehe!
Nu sait sa muial, mi sõsari,
tõistõ paika, pardsikõnõ!
Kuis ma nu sino unõ[h]tõllõ,
umast meelest häötelle?
Kodo- ollit-sa -aiah kuslapuu,
velle aiah vislapuu,
esä majah magus mari,
ema kodoh kulda-upin.
Neiokõnõ noorõkõnõ,
kaldu ma karja saatõmahe,
lövvä[-s] kapo kar´amaal,
virvet see vitsa käenä.
Ollit iks [uibu] külä otsah,
vislapuu ollit külä veereh.
Nüüd olõt veetü muilõ mailõ,
kabo kallike kavvõndõhe.
Ninni nüüd ütsi ma niidü pääl,
vainu ma valul palu pääl.
Lätsi ma marja mäele,
üle palo palohkahe,
üle mulla mustikahe,
kuuli ma käo kuukvat,
sisaski laanõl laulvat,
mõtli ma so laulvat,
kulla kunnuh kuukvat -
ega sa, sõsar, laanõl laula[-i],
kullakõnõ kunnuh kuugu-i!
Tuu kuugiq kunnuh tsirguq,
tuu lauliq laanõlinnuq.
Tulli ma kodo kurvalinõ,
ime mano ikulinõ,
üle mulla mustikõnõ,
üle silla sitikene.
Ime lausi meelestäni:
"Tütär, hellä linnukõnõ,
sõsar sul veeti Saarõmaalõ,
tsõõri saarõ sisehe,
mere käänu keske'ehe,
virve vatu vaihile."
Tätäkene, imekene,
kunas mi, kullaq, kokku saame,
marjaq tõine tõisõ mano?
Küsü mi luigalt loodsikut,
küsü mi pardsilt parvõkõsta -
anna-s luika loodsikut,
anna-s partsi parvõkõsta.
Imäkene helläkene,
maama, meelimar´akõnõ,
teeme mi purje puutist,
teeme laiva langasista,
purjul lääme mano puutist,
laival mano langasist!
Saasse sis mi, kullaq, kokko,
mar´aq mano tulõsse,
umma ohtu ütlemähe,
umma kahjo kaibamahe,
silmävettä veeretämä.
Oigsi_ks üü otsani,
kaibsi katsi pääväkestä.
Nagu näeme, on see ümberkirjutus omal volil mitmetpidi muudetud. V. Stein ei ole oma abilise algupärasest üleskirjutusest mitte täit aru saanud ja on siis arvanud, omalt poolt teksti paremine paberisse panna.