59. Enne ärasõitmist.(Kaasikud laulavad.)

SL 1697.
H, Setu 1884, 462 (23) < Teaste k. - Jak. Hurt < Teaste Saava (1884).

Ankõ_ks meile aidavõti,
toogõq meile tulbavõti!
Astu_ks mi aita mäele,
pääle aida päälikohe.
Mi_ks verrev velenaane,
kurõmar´a kullakõnõ,
ime_ks meil uinus uutõh,
maama vaos vahtih,
uut iks tä meelikut minijät,
kaes käpe käskijalga!
Umma tä_ks vannuta vääränüq,
umma tüüd orjunuq -
uut tä_ks süüke säädemähe,
lavva pääle pandõmahe!
Kui tä oll´ nuur nurmõ pääl,
priski pikilä põllala,
oodas-s tä joogi säädjät,
lavva pääle laaditajat.
No om iks ime elähünnü,
vana naane vaiva nännü -
mia_ks tetäq, kohe minnäq?
Om iks vannuta vääränüq,
umma tüüd orjunuq.
Kae_ks, kae meelestäni,
kae meele poolõstani:
rühikemme, rutakõmmõ,
andkõ_ks mi vitsa verevälle!
Kui_ks kullaq kodo saasiq,
umma majja mar´akõsõq?
Ime_ks meil uinus uutõh,
maama vajos vahtih.
Pojakõnõ, poisikõnõ,
kallis latsi, imekana,
s´oo sa_ks esigi tiiäde
uma meelelä mõtõlda:
kodo om meil iks kado-kavvõdõh,
ommaq veleq üle vete,
tii om iks meil pikkä minnä,
maa kavvõdõh karada,
tii om iks pikkä ni mä[g]ine,
maa kavvõh kaldinõ!
Agu mi_ks kallu ümbre kaldõhe,
pillu noihõ pervile,
agu mi_ks kaoda kar´aõnnõ,
kaoda rüpüst rüäõnnõ?
Halv om iks õnnõlda elidä,
halv kasvuq kar´alda -
olgu_ks ohjaq oigõhe,
piitska käeh pehmehe,
laskõ_ks mäkke mänginnä,
kallõht pite karatõnna,
kui mi_ks lää kodo, kullakõsõq,
majja, meelimar´akõsõ!
V. 44 ja 45: kar´aõnn ja rüäõnn. Mõrsjale antakse kodu sõites liud, piim ja lusikas, niisamati üks pool pätsi leiba rüppe, mis karja- ja viljaõnne tähendab. Leib leigatakse mõrsja pää kohal pooleks: leiva tõine pool jääb mõrsja isamajasse.