60. Minge_ks teele tervehina.(Mõrsja omaksed laulavad.)

SL 1698.
H, Setu 1884, 82 (16 II) < Kran´tsova k. - Jak. Hurt < Darja Petrovna (1884).

Minge_ks teele tervehina,
võtkõ_ks ti Looja loogalõ,
vaga jummal valimillõ,
pangõ_ks Eessu ede pääle,
Pühä Maarja perä pääle!
Eessu vii_ks teedä ilosat,
Maarja teedä madalat,
kõik käänd är sokaq soie pääle,
paganaq palo pääle,
teele and iks teedä selgehet,
lask iks teedä lagõhõt.
Kuulõ_ks, tsõõri tsõdsõmeessi,
kaharpää tsõdsõ kaasa:
viiest om iks minnäq üle vete,
kuvvõst minnäq üle kuiva,
ti_ks pido pikäline,
maa kado-kavvõlinõ -
ärä_ks sa vette veerätägu-i,
ärä ojja uputõlgu-i,
sys ei jõvvaq su ese iä massaq,
sina esi ei poolõni põlvõni!
Kuulõ_ks sa, tsõõri tsõdsõmeessi,
kaharpää tsõdsõ kaasa:
kui sa_ks lääde umma kodo,
kallut umma kasupaika,
valda lasku-i sa vasta võtõmahe,
ilmal lask[n]u-s võtta istõmilt!
Kutsuq sa_ks vasta uma ese,
uma_ks ese, uma ime -
umal iks esel helläq käeq,
umal maamal makõq sõrmõq!
Ese_ks tulõ vasta tulosahe,
ime astus vasta arma'ahe,
ese võtt iks rüpüst rüäõnnõ,
ime võtt iks kaalast kar´aõnnõ,
aja_ks aita mäele,
saat salvi nõalõ.
Kuulõ_ks sa, tsõõri tsõdsõmeessi,
kaharpää tsõdsõ kaasa,
minge_ks ti iäs, elägeq kavva,
umas iäs, olgõq kavva!
(Takast järgi, kui ommaq lännü, nalja viisi:)
Viiq, viiq, ei murõhtaq,
kannaq, kannaq, ei kahitsõq!
Hüä_ks viidi, parembaq jäieq,
jäi_ks viil perrä pikembäq,
ese kodo ilosambaq!
Olõ-s tä hüä ellenäni,
olõ-s kallis kasvuh:
murri_ks tä sarvõ Murikõl,
kaksas´ nisa Ninnikel.

SL 1699.
H I 8, 438 (2) < Setumaa - J. Sandra (1896).

Võtaq Loojat luukahe,
võtaq Eessust ede pääle,
vaga jummal vaihõllõ,
Pühä Maarja perä pääle!