63. Mõrsja ema ja isa parastatakse.(Mõrsja omaste poolt.)

SL 1702.
H II 4, 409 (172) < Ugareva k. - Jak. Hurt < Kriisa Kati (1886).

Vii_ks, viiq, ei murõhtaq,
kannaq, kannaq, ei kahidsõq:
peräh meil pikembäq kasusõq,
takah targõmbaq tulõvaq!
(Imele:)
Tsih iks tsih, ime hellä,
sedä vaja, vana naane!
Anniq sa käest käskjala,
sõrmist sa sõnakullõja.
Kõõ iks sa kängi ihksiq,
kõõ sallõq saapit -
kätte saiq sul kängäq ihaduq,
kätte saapaq salliduq!
Kängäq vii_ks sa aita orrõ pääle,
saapaq salvõ veere pääle!
Ku tulõ hummogukõnõ,
astus ao veerekene,
tult iks sa üles hummogul,
varra inne valgõt,
katla lövvät kuiva tulõ pääl,
paa tahhe tarõ iih,
läät iks sa kängi käsk´mä,
läät saapit saatma -
lää-i kängäq käskeh,
lää-i saapaq saatõh!
Sys sa ikõt hingetüh,
sys sa kuugut koolussih,
haarat iks vaja hanikõist,
tunnõt vaja tuvikõist!
Lövvä-i vett suu mõskõq -
silmäviil suu mõsõt,
veerät iks esi vii perrä,
kallut esi kao mano.
Veerüs iks ku vihmapilvekene,
tulõ tuul jumalist,
tuul´ iks su maaha toukas,
vihm su maaha viskas -
sys sa ikõt näiokõist,
kahitsõllõt kabokõist!
(Esele:)
Esekene helläkene,
tätäkene, tähekene,
tükk jääs sullõ tühjä tarrõ,
pala pal´ast põrmandut.
Innep sa möönüq aidahar´a,
tarõkatusõq kakasnuq -
jälki_ks säädnüq aidahar´a,
tarõkatusõq tasonuq!
Innep sa möönüq Mur´o-lehmä,
kaubõlnuq sa Kares-lehmä,
kui sa möieq näiokõsõq,
kui sa kaupliq kabokõsõ!