66. Mõrsjale linikut pähä pannes.

SL 1706.
H II 4, 406 (171) < Ugareva k. - Jak. Hurt < Kriisa Kati (1886).

(Kosilasõ imele:)
Ülä ime helläkene,
kasa maama, mar´akõnõ,
võta_ks sa pääst kütseh küpär,
võtaq kaal´ olgõ päält,
ehidäq sa esi ilosahe,
kabistaq esi kaunihe!
Sa tehnä_ks jumalat,
manitsõq Marijat -
sullõ tuudi_ks meelikus minnij,
sullõ tuudi käpe käskjalg.
Panõq sa täl pää palmikohe,
hiuss hellä nöörikohe,
kattõ kossa palmitsõq;
sää_ks linik ligi otsa,
murraq pää muudsahe,
sääq pää säätsähe,
käänä_ks uma käe perrä,
murraq uma muu perrä!
(Mõrsjallõ:)
Mi sa verrev velenaane,
kurõmarja kullakõnõ!
Ülti_ks sa ikvat ilmaväega,
kuukvat kogoni kur´astõ.
Är sa ikku-i ilmaväega,
kuukku-i kogoni kur´astõ!
Sinolt mi küünü küsümä,
sinolt nõsõ nõuduma:
kas olt sa selge usuga,
olõt veeselä viiega?
Meil iks hillä eleti,
meil iks tassa taheti -
käugu-i_ks sa kärkih tarõl,
sõrmi murrõldõh morol!
Ku tulõ sul pääle suur süä,
paisus pääle paha miil,
sys kalluq sa_ks kao mano,
sys veeräq vii perrä,
kalg´ jätäq sa süä kao mano,
vihamiil vii mano,
kallu sa tarrõ kallihe,
veeräq tarrõ veeselähe,
sys saat sa hüä ime meelest,
kallis ime kaekist!
Olt iks sa jumala pallõlnu,
olt Marija maninu,
olõ-i sa maanuq kerigo aigu,
kellä aigu kirotanuq,
olõt iks sa käunuq kerikohe,
olõt astnuq alõvahe.
Häbü_ks sul otsõ hüä paiga,
au arma asõmõ.
Olli_ks sa hüä ellehnä,
olliq kallis kas[v]uhna,
olli_ks hüä sa küläle,
latus´ külä latsilõ,
kuulõ-s kuu kurja sõnna,
ajastaja halva sõnna -
selle võtt´ iks mi vell´o,
selle otsõ mi uma.