Praegu on Jõelehtme kihelkonnas Saha kabeli kivist varemetel kõik neli seina ja hommiku pool otsas veel viil üleval. Aastat viisteistkümmend tagasi, kui kabelil veel mõlemad viilud alles olid, tuli see kabel eemalt vaadates mulle ette, nagu oleks ta katuseta taluköök.
Kabeli ehituslugu, nagu ma seda oma vanaema Ann Kuusmanni käest kuulsin, on järgmine:
Ennevanal ajal, kui meie rahvas olnud veel paganad, olnud üks laev mere peal tormi käes hädas. Laevamehed enam ei lootnud eluga pääseda. Siis paistis neile maalt suur tammepuu. Surmakartuses tõotasid laevamehed, kui nad eluga peaksid pääsema, suure tamme asemele kiriku ehitada.
Laevamehed pääsesid eluga randa ja hakkasid, et hädas antud tõotust täita, tamme asemele kirikut ehitama. Mis nad päeva jõudsid ehitada, laotati öösi ära. Mehed nägid, et töö sedasi edasi ei lähe. Hakkasid öösi passima ja saidki kätte kolm meest, kes kirikut tulid laotama. Nad müürisid need kolm meest elusalt peadpidi kirikumüüri sisse, kuna kehad müürist välja jäid. Peale seda tegid nad kiriku valmis. See kirik oli Saha kabel.
Aga võidakse küsida: kabel ehitati paganausuliste hulka, kuidas on ta siis ristiusuliste seas varemetesse jäetud? Selle kohta, ehk see küll enam kõrvaline jutt on, kirjutan siis edasi:
Kui kabel juba niisugusesse olekusse oli jõudnud, et parandamist tarvitas, küsiti vöörmündri käest nõu: kuidas parandamist ette võtta, kas kabelit tarvis on või ei? Vöörmünder mõtles: kui kabelit ei ole, siis saavad maad ka kabeli käest ära, ja kellele muule nad siis ikka saavad kui minule, ja ütles: "Ei meil ole kabelit tarvis, me võime Jõelehtme kirikus käia!" Nii jäi siis kabel varemetesse.
Kui kabel juba varemetes oli, olevat keegi oma lambad ööseks sinna kinni pannud. Aga südaöösi aetud lambad kabelist välja.
Kümneaastaselt hobustega mööda käies jooksin teiste poistega hobustest ette ja käisime kabelit .vaatamas. Siis näidati ka, uksest sisse minna pahemat kätt, neid kolme auku, kuhu mehed, kes öösi kirikut laotanud, sisse müüritud.
KJ II 22/3 (20). Käsikirjas: E 15911/4 < Jüri - J. Vitismann (1895).
Vöörmünder, -mündri - kiriku-eestseisja abiline.