Ülo Tedre 75


Rein Saukas

See on lihtteksti versioon, vaata siit .pdf faili


Eesti folkloristika grand old man, PhD (1955) Ülo Tedre tähistas 12. veebruaril 2003 oma 75. sünnipäeva.

Peaaegu kogu Ülo Tedre töömeheelu möödus omaaegses Keele ja Kirjanduse Instituudis (KKI; praegu Eesti Keele Instituut - EKI), mille rahvaluule sektori koosseisu ta kuulus alates 11. veebruarist 1949, esialgu üliõpilasena laborandi ametit pidades, aspirantuuri lõpetamise ja väitekirja kaitsmise järel teadurina. Aastatel 1962-1990, seega peaaegu 30 aastat oli ta KKI rahvaluule sektori juhataja, hiljem vanemteadur folkloristika osakonnas (aastast 2000 Eesti Kirjandusmuuseumi koosseisus).

Ülo Tedre on väga mitmekülgne folklorist. Tema põhilised uurimisteemad on regilaul (väitekiri oli küll uuemast, riimilisest rahvalaulust) ja kombestik.

Regilaulu suurväljaanded on oma mahukuse ja probleemiderohkuse tõttu tavaliselt kollektiivne töö. Ü. Tedre osalusel (üks koostajaid ja toimetaja) on ilmunud seni kõige mahukam regilaulu antoloogia, üle 7000 teksti sisaldav Eesti rahvalaulud I-IV (1969-1972) ning Jõhvi ja Iisaku laulud Vana kandle sarjas.

Endisaegsest kombestikust on kõige enam Ülo Tedre tähelepanu pälvinud pulmad ja sanditamine, nimetagem publikatsioone Eesti pulmad. Lühiülevaade muistsetest kosja- ja pulmakommetest (1973), põhjalik Pulmasõnastik (ajakirjas Mäetagused aastatel 1996-1999). Viimastel aastatel on ta olnud Põhjamaade ühisprojekti Mumming and Masking osaline ning selle kaudu sanditamistavade andmebaasi looja ja uurimuste kirjutaja.

Nende kahe olulisema teema kõrval on Ü. Tedrele huvi pakkunud ka folkloristika ajalugu - artiklid Jakob Hurda, Matthias Johann Eiseni, Oskar Looritsa, Walter Andersoni kohta. Ta on üks J. Hurda juubelialbumi koostajaid, millele anti kirjastuse Eesti Raamat aastapreemia.

Ülo Tedre väga head rahvaluuletundmist on vajanud aastakümnete jooksul kooliõpikute, kirjanduse ajalugude ja muudegi kollektiivse tööna valminud väljaannete kokkupanijad, sinna on ta kirjutanud rohkesti ülevaateid. Selle kõrval on ta olnud üks kõige järjekindlamaid rahvaluulealaste väljaannete arvustajaid.

Kolmekümneaastane töö sektorijuhatajana nõudis tõenäoliselt rohkem energiat, kui me kujutleda oskaksime, asusid ju töötajad kahes linnas, Tallinnas ja Tartus, tolleaegsed sidepidamisvahendid olid ülimalt aeglased, instituudi juhtkonna ideoloogiline surve tugev. Kõik trükki minevad publikatsioonid pidid läbima korduvad, sektorisisesed arutluste voorud, mis tähendas kolleegide tööde süvenenud lugemist ja nende kohta märkuste tegemist. Aastakümnetepikkune osalemine oma instituudi ja kirjandusmuuseumi teadusnõukogus ning Keele ja Kirjanduse toimetuskolleegiumis on teda hoidnud kursis suure osaga meie filoloogiateadustest, aidates nende arengule kindlasti kaasa, sest Ülo Tedre asjatundlikke ettepanekuid ja arvamusi ei saanud jätta tähele panemata.

Praegu toimetab Ülo Tedre trükki August Annisti Kalevipoja-uurimusi, mis Kirjandusmuuseumi väljaandena ilmuvad lähemal ajal.

Ülo Tedre on Soome Kalevala-seltsi (1966), Soome Kirjanduse Seltsi (1974), Rahvusvahelise Rahvajutu-uurimise Seltsi (ISFNR, 1984), The Folklore Fellows (välis)liige ja Emakeele Seltsi auliige 1999. aastast.