Eesti taimenimetuste arvutiregister

VilbasteVersioon 2.1. Tallinn: ECOLINK, 1993.

Vilbaste 2.1 on Gustav Vilbaste raamatu Eesti taimenimetused. Nomina vernacula plantrum Estoniae. (Emakeele Seltsi toimetised 20 (67), Tallinn: Eesti Teaduste Akadeemia 1993, 708 lk) taimenimetuste arvutiregister.

Vilbaste 2.1 on loodud Eesti Keskkonnateaduste Ettevõttes ECOLINK Eesti Teaduste Akadeemia Emakeele Seltsi tellimusel ja Avatud Eesti Fondi rahalisel toetusel.

Eesti murdepalu

Koostanud Jüri Viikberg. Tehniline teostus Toivo Peegel. Eesti Keele Instituut 2000.

Laserplaat on vinüülplaadi Eesti murdepalu (1975) järglane ja mahutab kümme murdejutustust kümnelt keelejuhilt üle Eesti.

TEA Võõrsõnastik

VS 2000. CD-ROM. 2001.

Laserplaat on arvutivariant samanimelisest raamatust. Peatoimetaja Ruth Mägi, üldtoimetaja Rein Kull. Tallinn: TEA 1999. 696 lk.

Eesti-inglise sõnaraamat 2001
Estonian-English Dictionary 2001

Laserplaat on arvutivariant samanimelisest raamatust. Toimetanud Mari Kerge & Maarja Märss & Inga Mölder. Tallinn: Festart 2001. 879 lk.

Wastne Testament 1686

Eesti Keele Instituut 2001.

Laserplaat on ilmunud samanimelise raamatu (484 lk) arvutivariandina. Faksiimiletrükis väljaande kolleegium: Urmas Sutrop & Mati Hint & Kristiina Ross & Toomas Väljataga.

Kirderannikumurde palu

Toimetanud Mari Kendla. Eesti Keele Instituut 2001.

See on ülevaateplaadi Eesti murdepalu (Tallinn 2000) sisuline jätk, mis koondab tähelepanu kirderannikumurdele. Plaat mahutab 26 murdejutustust 12 keelejuhilt.

Võru murde palu

Toimetanud Mari Kendla. Eesti Keele Instituut 2001.

Laserplaadile on koondatud 15 jutustust Võru murdes üheksalt keelejuhilt. Kõik murdelood on varustatud kirjakeelse tõlkega.

Käsmu randlaste jutte

Piret Norvik. Eesti Keele Instituut 2001.

Laserplaat on ilmunud samanimelise raamatu (Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus 2001, 175 lk) arvutivariandina, millele on mahutatud nelja keelejuhi 77 murdejutustust.

Kelläga kahr

Seto jutusõ' ja pilliluu'. 2001.

Laserplaat on ilmunud koos samanimelise raamatuga (Kelläga kahr. Seto jutustusõ'. Tallinn: A. Sarv 2001, 32 lk) ja mahutab lisaks nimijutustusele veel seitse murdepala (Leeni ja Heino Sõrmus) ning neli akordionilugu (Heino Sõrmus).

Ku Pikässillast üle saa

Luuletusi mulgi keelen. Tartu Ülikooli Lõuna-Eesti Keele- ja Kultuuriuuringute Keskus 2002.

Põline mulk, näitleja Lembit Eelmäe loeb Hendrik Adamsoni, Nikolai Baturini, Lembit Eelmäe, Siim Kärneri, Eha Lättemäe, Pent Nurmekunna, Mare Osi, Mart Raua ja Andres Renniti luuletusi.

Süä kisk

Ansambli Lõkõriq CD. Võro Selts VKKF ja Kauksi Ülle Mänedsment 2002.

Laserplaadile on koondatud 19 Võru murdes laulu.

Arvutikasutaja sõnastik 2002

Laserplaat on ilmunud raamatuga Arvutikasutaja taskuteatmik. Koostanud Marilin Kesa ja Kaido Orav. Tallinn: Leksiko 2002.
112 lk.

Eesti-inglise sõnaraamat
Estonian-English Dictionary 2002.

Laserplaat on arvutivariant samanimelisest raamatust. Toimetanud Mari Kerge & Maarja Märss & Inga Mölder. Tallinn: Festart 2002. 879 lk.

Eesti-inglise-eesti äri- ja majandussõnastik

Autor Klaire Kolman. 2002.

Laserplaat on arvutivariant samanimelisest raamatust. Tallinn: Estada 2002. 352 lk.

Vene-eesti (-vene) sõnaraamat ver. 3.27 CD. 2002.

Kirjastuse Festart välja antud CD-ROM sisaldab 47 000 märksõna.

Jüri Viikberg. Eesti murdeplaat. CD-ROM. Eesti Keele Instituut, Tiigrihüppe Sihtasutus. Tallinn 2002.

Jüri Viikberg. Eesti murdeplaat. CD-ROM. 2. väljaanne. Eesti Keele Instituut. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus 2003.

Põhikooli lõpuklasside ja gümnaasiumiastme õpilastele mõeldud õppematerjal - mugav kombinatsioon helist, kirjasõnast ja pildist. Plaadi tegemise peamine mõte seisnes selles, et ka tänapäeval oleks võimalik oma kõrvaga kuulata, kuidas kõlab ehtne vanapärane murdekeel. Kõiki eesti peamurdeid on valitud esindama 12 murrakut Kuusalust Karksini ja Mustjalast Setuni. Õppevahendi teine lähtekoht oli see, et õpilased kui uudishimulik rahvas saaksid hiirega hästi palju klikkida. Selleks on murdepalade kuulamise kõrvale sobitatud mitmesugust infotausta - murdekaartidest ja kihelkonnakirikute piltidest kuni nuputamisülesanneteni.

Mida võib siis plaadilt leida ja kus tuleb hiirega klikkida?

Avaleheküljeks on Eesti kihelkondade kaart. Klikkides hiirega murdealal, avaneb lähim (punase kirjaga) kihelkond: sealt pääseb lugema ajalooandmeid, leiab iseloomulikku murdeala kohta ja lühisõnastiku, saab teada parimad jutustajad ja tublimad kogujad. Muide, klikata tasub ka kihelkonna kaardile ja kirikupildile. Nupp Keelejuhid toob nähtavale kõik murdejutustajad ja nupuga Tekstid pääseb juttude juurde. Kõlaritest kostvaid murdelugusid saab kuvariruudus ka tekstina jälgida. Kui kirjapilt tekitab küsimusi, tasub avada kommentaarid või näpunäited. Kui sõna tähendus on tundmatu, saab abi leksikonist. Kuuele lõunaeesti tekstile on lisatud ka kirjakeelne tõlge. Klikkimise ja lugemise kõrval saab oma teadmisi testida nuputamisülesannete abil ja kui vastus päris täkkesse ei lähe, võib vastavad osad uuesti üle vaadata.

Plaadil on 50 minuti ulatuses murdekõnet, 24 fotot, 27 kaarti ja 350 lk teksti ning otseühendus eesti murrete virtuaalsete lehekülgedega Internetis, seal on... Ent jätkem osa avastamisrõõmu kasutajale. Kõige parem seletaja on (töö käigus) plaat ise.

Eesti murdeplaadi on koostanud Eesti Keele Instituudi vanemteadur Jüri Viikberg, tehniliselt teostanud Marko Petron ja kujundanud Kalle Toompere. CD-ROM on valminud Tiigrihüppe Sihtasutuse rahastatud sihtotstarbelise projektina, ühtlasi on Tiigrihüppe SA jaganud esimese tiraaºi tasuta Eesti koolidele.