Jüri Uppini allfond lõõtspillimuusika toetuseks Tartu Kultuurkapitalis


See on lihtteksti versioon, vaata siit .pdf faili


11. mail 2004 aastal allkirjastasid Tartu Raekojas ettevõtja Jüri Uppin ja SA Tartu Kultuurkapital Jüri Uppini stipendiumifondi asutamise lepingu Tartu Kultuurkapitalis. Jüri Uppini sihtkapitali eesmärgiks on edendada eesti lõõtspillimuusikat ja tunnustada lõõtspillimängijaid. Stipendiumi jagatakse kord aastas augustikuus -Tartus korraldatavate iga-aastaste lõõtspillimängijate päevade ajal - vastavalt stipendiumi statuudile, millega saab tutvuda kas Tartu Kultuurkapitalis (Raekoja plats 8) või kõnealuse asutuse veebilehel (www.kultuurkapital.ee).

Allakirjutamistseremoonia, kus võtsid sõna Jüri Uppin, Tartu Kultuurkapitali nimel Hele Everaus, Eesti Kultuurkapitali rahvakultuuri sihtkapitali nimel allakirjutanu jpt, juhatasid Tartu raekoja platsil meeleolukalt sisse mitme põlvkonna lõõtspillimängijad Eesti erinevatest paikadest: Heino Koosa, Aleksander Sünter, Arvo Avi, Tarmo Noormaa, Jüri Uppini poeg Juhan Uppin, Kaarel Kõivupuu, Kaie Urman ja Kadri Giannakaina Laube, kelle lugusid sai kuulata hiljem nii raekoja saalis kui ka koosviibimisel Püssirohukeldris.

Kuigi tänapäeval aitavad lõõtspillimängu traditsiooni säilitada ja taset hoida nii Viljandi Kultuuriakadeemia, paljud noorte seas populaarsed tantsuklubid, iga-aastased Tartu lõõtsapäevad kui ka võistumängimised Võru Folkloorifestivalidel ja muudel folklooriüritustel, tuleb tõdeda, et teppo-tüüpi (eesti)lõõtsameistrite pealekasv on peaaegu olematu. See teeb ka praeguseid noori mängijaid murelikuks.

Jüri Uppini sihtstipendium on tänuväärne algatus toetamaks meie omakultuuri ja selle viljelejaid. Rahvuskultuurile on tele- ja raadioprogrammides ning kirjutavas ajakirjanduses jäetud vaselapse roll - harvem kui harva pääseb ta "parnassile" suurte sekka. Kuid tunnustatud Soome folklorist, praegu juba manalamees Lauri Honko on kirjutanud oma artiklis "Folklooriprotsess", mis avaldatud Mäetaguste 6. numbris ka eesti keeles: identiteeditunde kontroll toimub juba sedakaudu, millisesse järjekorda ühiskond asetab olulises osas imporditud kõrgkultuuri ja kodusema pärimuskultuuri toetamise ja varustamise (http://www.folklore.ee/tagused/nr6/honko.htm).

Marju Torp-Kõivupuu