Presidendi rahvaluulekogumispreemiad ja arhiivi kaastööd 2004. aastal


See on lihtteksti versioon, vaata siit .pdf faili


Juba kaheteistkümnendat korda leidsid Eesti Vabariigi presidendi rahvaluulekogumispreemiad omanikud. Vabariigi sünnipäeva paiku andis president Arnold Rüütel üle rahvaluulekogumispreemia Helgi Sulustele ja Merlin Lõivule.

Helgi Suluste (sünd 1932) on pensionär, endine bioloogia-keemiaõpetaja. Ta on arhiivile kaastööd teinud 2002. aastast, kui osales "Eluringi" tähtpäevade talletamisel.

Helgi Suluste esindab vanema põlve kogujate ideoloogiat. Tema huvi on suunatud eelkõige minevikupärandi talletamisele, kuid olnu kaudu jõuab ta ka tänapäeva. Koostatud käsikiri Ranna-Kodavere ümbruse looduslike annetega pillimehi 20. sajandil sisaldab eluloolisi andmeid kunagiste ja ka praeguste kodukoha pillimeeste kohta. Materjali ilmestavad jutud kohalikust pillimängu ja pidude traditsioonist, näited pillimeeste repertuaarist ja pajatused nende elust. Tööle on lisatud 34 fotot pillimeestest, orkestritest ja pidudest. Käsikiri ei ole küll mahukas (26 lk), aga selle laitmatu teostus ja algatuse idee väärivad erilist lugupidamist.

Teine laureaat esindab tavakohaselt noori kogujaid. Tartu Ülikooli üliõpilase Merlin Lõivu (sünd 1982) kaks aastat tagasi praktikatööna alustatud Eesti kaitseväe pärimuse kogumine kasvas suuremaks ettevõtmiseks ja lõpuks soliidseks materjalikoguks. Rohkem kui 200 leheküljest ning neljast tunnist lindistustest koosnev kogu sisaldab mitmekesist materjali: suulised intervjuud, jutuajamised interneti jututubades, sõdurite kirjad, sõjaväes kirjutatud esseed, seletuskirjad jms. Kogutu annab hea ülevaate kaitseväes aega teenivate sõdurite fraseoloogiast, naljadest ja lauludest. Materjal ei piirdu sõdurifolklooriga, vaid aitab pilku heita igapäevaellu, sõjaväes aega teenivate noormeeste hoiakutele ja suhtumistele. See kogu paotab ukse karmi meestemaailma, kus kehtivad oma reeglid ja normid ning kus naljal ja huumoril on eriline roll.

Ülejäänud arhiivi laekunud materjalist moodustavad märkimisväärse hulga Tartu Ülikooli üliõpilaste korjandused. Nende seast on tähelepanuväärsemad Pille Vahtmäe kogutud Tartu legendaarse Werneri kohvikuga seotud pärimus ja õppejõud Risto Järve eestvõttel üliõpilaste Setumaal tehtud helisalvestused.

ERA käsikirjalist kogu täiendanud vanematest korrespondentidest väärivad esiletõstmist Anu Soon Virumaalt, Karl Pettai Harjumaalt, Tiit Birkan Keilast, Leida Oeselg Võrust ja Kaleph Jõulu Viljandimaalt. Anu Soon kirjutas üles pajatusi oma kodukülast ning ühe pikema perepärimusliku jutustuse, Karl Pettai saatis kogu nn Armeenia Raadio nalju, Tiit Birkan vihikutäie ehedaid pajatusi. Leida Oeselja rohkete üleskirjutuste hulgast väärivad esiletõstmist tema ravimtaimede ja rahvameditsiini kohta spetsiaalse küsitluskava järgi tehtud kirjapanekud. Õigupoolest kerkib nii tema kui ka Kaleph Jõulu puhul üles nn tühjakskirjutamise probleem: oma varud on ammu ammendatud, ei leita eriti ka uusi allikaid ja jätkatakse omaloomingut lisades või muidu filosofeerides. Nende kirjapanekud spetsiaalsele küsitluskavale vastates võivad aga olla head ja ehedad.

Eda Kalmre