Kaks armastajat   

Uuem eesti rahvalaul






Kaks armastajat

Kaks armastajat juhtusid kord kokku metsateel,
nad terve päeva kõndsivad, ei julgend rääkida.
viimaks küsis Ennu Elsa käest: "Sa mures polegi,
siit peagi mööda sõidan ma oma laulatusele?"

Ühel pühapäeva hommikul Elsa kammib oma pead,
aknast näeb, et mööda sõidavad Ennu, pruut ja pulmarong.   
Kui Elsa seda näha sai, suri ühekorraga.

Sellel samal õhtupoolikul Ennu klopib ukse peal.
Elsa kõigist kõige noorem vend tegi ukse lahti tal.
Ennu astus otse kambrisse, andis Elsa huultel suud.
Elsa kõigist kõige noorem vend nõnda ütles siis Ennule:
"Suud võid anda oma naisele, jäta Elsa rahule."
Kui Ennu seda kuulda sai, suri ühekorraga.

Nad ühte hauda maeti, Ennu oma Elsaga.
Kaks kuuske saivad istutatud nende hauale.
Ei ole ära kuivanud, on alles praegu veel.




Miks kostvad siit nii kurvad lauluhealed?

Intervjuu   


Miks siit lauluhääli kostab?
Me laulame vahel niikuinii, kui vaja ja tuju, ka kutsutud kuulajatele, sedakorda neile, kes otsustasid osaleda kaasavajatena näitusel "Salmikuid ja laulikuid Eesti Rahvaluule Arhiivi kogudest". On täiesti juhuslik, et meie hääled nüüd virtuaalveergudele sattunud on.

Aga mispärast nii kurvalt?
Ikka sellepärast, et kõige rohkem laule ja salme õnnetust armastusest on loodud. Saadud soovituseks oli ometi sobida antud puhul aktuaalse salmiku-lauliku-stiiliga ja et mitte ajapuudusel kõrvale hiilida, siis langes valik juba lapsepõlves linnalaulikutelt kuuldud viisireale, mida saatvaile katkendlikele sõnakildudele kiirelt täiendust sai otsitud tolmunud arhiiviriiuleilt. Samuti on soovitanud teemat teised targemad nõuandjad publikumi südamete murdmise hõlpsuse huvides, väljendades lootust, et enamik neist laulus kokkupuutepunkte omaenese elulooga leiab (ja ikka murdub süda /sel, kelle kohta ta käib).

Mis laul see selline on?
Täpsemat tõde selle kohta teadnuks ehk näiteks hr. prof. W. Anderson, kes küll Kahele armastajale oma loendis "Eesti laulude saksa allikad" võimalikku välismaist vastet esitanud ei ole. Ka teistest sirvitud teostest ega käsikirjadest pole ma leidnud ainustki märget kõnesoleva laulu päritolu kohta. Mõningaseks kompensatsiooniks sellesuunalisele teadmatusele olgu lisatud levikukaart.

Kurbuskartlikke kuulajaid lohutagu aga kinnitus, et loo lõpp on siiski õnnelik, vähemalt seevõrra, et armastajad taas ühte heita saavad.

Mari Sarv   
Laulavad Kirjandusmuuseumi saalis. Liina, Madis, Ergo ja Mari.

3.25 Mb .au