Arg kosilane
1. Oles sina enne, jo-eda, mulle tulnu',
jo-eda, mulle tulnu',
ai-lii, mulle tulnu' joo.
Ma oles sulle tare tennü,
kanamunest kambre tennü',
rästämunest rästäsviho,
pardsimunest paari' pannu'.
Oles sina inne, jo-eda, mulle tulnu',
jo-eda, mulle tulnu',
ai-lii, mulle tulnu' joo.
Ma oles sulle tare tennü,
tedremunest trepi tennü',
sissi säädnü' siidisängü!
Kanepi khk, Kooraste v, Karsti k - O. Kõiva < Hella Keem, 52 a, kes õppis laulu Miina Lehelt. (1966)
|
Petis peiu
2. :,: Tule aga mulle tuisurille,:,:
sulaselle siusurille!
pere-aga-pojale peiarille!
Perepoig on perguline,
petab palju, peksab palju,
valetab, varastab palju.
Lubas aga tuua kolmed kingad,
ühed puised, teised luised,
kolmandad kivised kingad -
puised kingad pulmakingad,
kivised kingad kirikukingad -
luised kingad lustikingad -
ei saand pahu pastlijagi,
ega vallast vanu viisujagi.
RKM, Mgn II 734a < Kuusalu khk, Turbuneeme k - H. Tampere < Kristian Kiviloo, 68 a (1962)
|
Kommenteerib Aleksander Sünter
Sass-projekt sai 1996. aasta novembris alguse ansambli "Leigarid" kassetilt kuuldud regilaulust "Põrand tahab tantsimist" ("Neiukesed-noorukesed"). Laulu meloodia pakkus ahvatlevaid võimalusi arranzheerimiseks ja nii sai ammune idee, siduda muusikas ürgset ja tänapäevast, teoks. Loo kallal nokitsemine kutsus juurde teisigi pillimehi ja "kivi hakkas veerema". Töö käigus selgus üha enam, et regilaul ei ole ainult "mingi" laul või huvitav materjal arranzheerimiseks...
Järgmine laul "Arg kosilane" tõi Viljandi Kultuurikolledzi omaloomingu konkursil nii vokaal-instrumentaal seade, kui ka publiku esimese preemia.
Laulude-pillilugude aluseks on valdavalt materjalid eesti rahvalaulude antoloogiast. Nendeks on 1930., 1960. aastatel lindistatud regilaulud, sarvepilli-, viiulilood jne. Oleme püüdnud nende lugude "tunnet" edasi anda, kasutades koos rahvapille, elektripille, puhkpille ehk kõlavärve nii rahva- kui rokkmuusikast.
AGA OMA KÕRV ON KUNINGAS!
|
Kommenteerib Vaike Sarv
Esimene meloodia on eesti regiviiside hulgas haruldase vormistruktuuriga. Nimelt korratakse teist poolvärssi (Mulle tulnu) kolmel korral, kusjuures kahel esimesel kasutusel eelneb sellele refräänisõna (jo-eda). Viimasel kasutusel on jo-eda tüveline refräänsõna viidud lõppu ja esitatatud sellest vaid esimene silp, kuid neljakordselt pikendatult. Poolvärsi ette on aga lisatud uus refräänsõna (ai-lii). Muusikaline vorm koosneb kolmest motiivist (mitte kahest, nagu tavaliselt) ja annab regilaulule koos laia ulatusega meloodiaga erakordselt emotsionaalse värvingu.
Teine meloodia on tüüpiline 2-realine regiviis, milles põhivärss esitatakse 1. viisireaga ja selle kordus 2. viisireaga. Kompositsioon tervikuna koosneb kahe regilaulu ühendusest. Mõlemad laulud kuuluvad meestelaulude hulka, milles väljendatakse igatsust mõrsja järele. Esimene on hüüdeline ja ärev, teine pisut resigneerunud. Sellele vastavalt on üles ehitatud ka harmoonilised taustad. Kuna regiviiside põhitooni ja sellest kõrgemale jääva tertsi-astme suurus on minoorne, ongi kogu rahvaviisil põhinev kompositsioon minooris. Rütmilised figuurid ja harmoonilised ühendused pole keerukad, kuid on järjestatud kasvava pinge järjekorras. Kogu teos meenutab Alo Mattieseni rahvalauluseadeid, millega ta võlus eesti noori teise ärkamisaja künnisel 1980. aastate lõpus.
|
