Gloria Dei I

Karl Martin Sinijärv

Sa himoline lauluingli
kiä sa tandsit mino halu
hallõpalavide hüci süämeh
luut naanõmehelidsil
üttesukuarmastajil laulõ
ku meil mitmõsugulidsiga
um vahet vaks

su kistumisel
äripäävähelütümäl sünnüs
tuldhaardvast himopraasnikust
tulitüül ilolidsel
su perämäne puusli
homo sexualis


SETO EHTEQ

Marele

EDIMÄNE KETIKENE

-Vanaimä vanaimä
annaq mullõ
annaq mullõ
annaq ehtit mullõ
annaq sõlg´
ni kaalarahaq
annaq baabakõnõ baaba-

-Olõt väikukõnõ
cill´o tütrekene
Rahaq kabõhõisil
Sõlõq mehenaisil

Sullõ cill´okõnõ ketikene
viis´ talvõ vanas sait
um aig
hoiaq häste sjoo um
kygõ edimäne
sjoo kygõ perämädses
ückõrd jääss-

SÕRMUSSÕQ

-Vanaimä vanaimä
Naabri Nastal kaalahn
joba rahaq
a mul a mul
ücainukõnõ ketikene
peenükene-

-Ei viil ei viil
sa kasuq
kaal rassõs saa
ku eloginaq
kõrraga

Hää külh
saat ketikese mynõ viil
sait kümme talvõ täüs
opiq lauluq kuaq vüüq

korja sõrmussit
ku pruuti tuvvas
habiq virka
õkva ku tä näid
üleola hiitnü

piät ynnõ habima
ni hoitma piät habima
viil inämp hoitma-

RAHAKÕSÕQ

-Tahn lac´kõnõ sullõ
rahakõisi kelläkeisi
et hällühn helähtäsiq
kõlisasiq kul´atõdõhn

rahakõsõq rahakõsõq
kergemb saa mul
võttõhn kaalast
saa rasõhõmb
ku võtat kaala
hoiaq kaala
sirgõlt pistü pää

oh lac´kõnõ mu lac´kõnõ-

-A sõlgõ ma ta' sõlgõ-

-Ei muq käest saaq
ku tulõ viijä
kül tu tuu-

SÕLG´ KÕRRAS

-Vanaimä vanaimä
ma lää kumardama
mu kucuti
piät sõlõga
piät sõlõga-

-Saat imä uma lainus
sa kaeq
sjoo katõ pääga cirk
su kaic
sjoo terräv nõgyl´
hammõlahkõ hoit
sõrmõ cusaku-i
ku kumardat
sis hoiaq käega
sõlg´ rassõ um
piät sälä kõva hoitma
lac´ har´odaq
või-ollaq pia
jäät sõlõkandjas
või-ollaq pia
saat eloandjas-

SÕLG´ TUVVAS

Ni kos´aq käünüq
saajaq saanuq
olt uibust ynnõ võtnu
tamm´ tanno päähä säädmähn
Ni mehest hoiõt
edimäne üü

Um kumardõduq veimi jaet
mõrsjaküpär päähn

Ei andaq sõlgõ viil
kas sis ei andaqki
mu viijä tõi
ma timä sai
iks vallalõ mu hamõq
kavvas viil

A ristiimäkene
linacõhe linikuhe
hõpõkraami mähk
tä korjas sõlõ
sisse ketiq
helmekõrraq
rahacõq
Tä kaess kas saiõ
kyik et midägi
ei jäässi maaha

Piät maaha jäämä
suguvõsa kaicõvaimuq
Ni pruuti kaicma
mehe umaq ainult

AIDAN EHTMINE

Ait külmä hyyhkas
Ristiimä naaruline um ni vaiki
sõlgõ uma sõlõ pääl hoit
ni ütte tõsõga viil kargas

meheimä valgõs mõstu kässiga
mu hammõlahet
läbi jämme nõgla krukk´
hõpõt sõlõ pääle satas
niguq kilksnä
viil ni viil
nüüd tiiä parõmbahe
viil ku peräst üüd
et naasõs saanuq
õkva nüüd
jah nüüd

IMÄLT VÕETAS SÕLG´

Mu rüpühn rüükjä
rynna paistõ nucutaja
mu lahki lahkja
mino edimäne tütär

Sa sündüt
ni sino vanaimä
mino imä rynnast
valgõ palajide sisse
vöie linte vaihõlõ
jäi praasnikides
sõlg

Mu hindä sõlgõ
iist sääl võetas
et läbi mulgu vallõhn
pühäs saanuq vesi
mõsõs lacõq
joodas loomaq

Oh tütrekene
varra küünütät viil kätt
ei inne ku olt
viie talvõ vannu
sataq sino kaala
vanaimä kaalast kett.

SÕLG´ VÕETAS

Vaivalt kanda saanuq
um üles kasvatõduq lacõq
tütrel tütär üsähn
mu vaiv um kannõt
mu kihä andnu eloq

Sõlõpõlv´ um naanu
kühmä vaotama mu sälgä
kas mu uhkus suhvlihe
piät jäämä
mu uhkust lacõq
edesi piät kandma

Olõ-i põllõlda ma põrmandullõ
ei tanolda tiist üle lännüq
ei kerkohn käünüq sinoga
mu hõpõvalgõ sõlg´

KETIKESEQ ALALÕ

Mu helmekõrraq helisemähn
lacõlaci kaalahn
Mu sõlgõ edimädse puja naanõ
uhkõlt kand
um elo eletü
ma käeq sää risti
rätinukkõ alt las nätäq jääss
mu edimäne ketikene
mis mino vanaimä
mullõ pälmise pääl and´

Päiv aknõst sisse paistu
Hussimaarjapäävä paiku
tä valgõl mino ketikene
edimäst kõrd läügäht´

Üc elo lõppõmaldaq ketikene
miä kyiki naisi
kaalu ümbre hindä käänd
lätt hauda ütehn

a elocõõris paistma
ücainus eheq
sõlg´
meil jääss


Kuutütär

Uibust satas häiermit
mino silmist pisarit

Täämbä saiõ mina teedäq
kohes matõt uma imä

Sinnäq liiva kundi sisse
kahisavvi puiõ man

Tulli taaha uibu alaq
nigu uma imä manoq

Uibust satas häiermit
mino silmist pisarit

Kasuimä minno pess
viis´kõrd päävähn vica and

Näie kuukõist korgõhn korgõhn
naksi tedä pallõma

-Kuukõnõ kuukõnõ
võtaq minno hinele

Päivä tüütäs söömäldägiq
ilda laulas joomalda

Kuukõnõ kuukõnõ
võtaq minno hinele-

Nii ma isti uibu alaq
umma ello ikkõma

Uibust sattõ häiermit
mino silmist pisarit

Kuukõnõ mino võti
kygõ viipaarõga

Sääl tä mino taiva nõsti
viipangiq veeretasa

Cilka vett tä maaha-s ajaq
kannipuid es unõhta

Noq ma korgõhn vett kanna
inämb vica ma ei saaq

Olõ-i uibut olõ-i ikku
pisarit ei häiermit