Tegelaste arv pole kindel. Mängijad istuvad ringis ja üks neist paneb istujaile nimed, näiteks: juut, proua, poiss, koer, hobune, vanker, piits, leierkast, ahv, õnneandja linnuke. Kui koosolijaid rohkem, siis võib nendele igasuguseid teisi nimesid panna selle kohta, mis juudil kaasas.
Mängu sisu on järgmine.
Üks mängijaist jutustab juudi teekonnast Jeruusalemma. Sääl võib olla igasuguseid äpardusi teel, näiteks vanker läheb katki, ööbimine laagris, ahvi tantsitamine jt. (mida ladusamini jutustatakse, seda lõbusam mäng). Iga kord, kui see nimi, mis mängijale pandud, öeldakse, tõuseb see püsti ja keerab kohapääl ringi. Kui aga see lause öeldakse: „Kuidas juut Jeruusalemma sõidab.“, siis tõusevad kõik püsti ja keeravad ringi.
Täisviide
ERA II 87, 337/8 (1) < Lüganuse khk., Püssi v., Varja k. – Helge Teetlaus, Amanda Teetlaus, Marie Normak (1935)
Mängijate arv pole tähtis. Üks mängijaist läheb teise ruumi. Teised panevad sel ajal tuttava laulu sõnad. Laulusõnad pannakse istujate järjekorras. Kui laulusõnad pandud, siis kutsutakse äraolija tagasi, kes laulusõnade järjekorras küsib teistelt midagi, näiteks: „On täna ilus ilm?“ Kelle käest ta küsib, see peab sellele küsimusele vastama, nii et see sõna on sääl sees, mis talle pandi. Kelle käest ta laulu kätte saab, see läheb teise ruumi, kuna sel ajal pannakse jällegi uue laulu sõnad.
Täisviide
ERA II 87, 338/9 (3) < Lüganuse khk., Püssi v., Varja k. – Helge Teetlaus, Amanda Teetlaus, Marie Normak (1935)
Mängijad istuvad ringis. Üks mängijaist küsib igaühe käest järgimööda, näiteks: „Kui sa saaksid kusagilt suure summa raha, mis sa siis teeksid?“ Küsitav võib kõike muud vastata, ainult „ei“, „ja“, „must“ ja „valge“ ei või ta vastata. Kui ta keeldud sõnad ütleb, siis annab pandi.
Täisviide
ERA II 87, 343/4 (10) < Lüganuse khk., Püssi v., Varja k. – Helge Teetlaus, Amanda Teetlaus, Marie Normak (1935)
Tõmmatakse õue joon. Teisele poole lähevad mängijad, teisele poole üks mängijaist, keda näkiks nimetatakse. Mängijad peavad üle piiri minema ja näkki äristama (ärritama). Keda näkk kinni saab püüda, läheb näki asemel teisepoole piiri.
Täisviide
ERA II 87, 353 (24) < Lüganuse khk., Püssi v., Varja k. – Helge Teetlaus, Amanda Teetlaus, Marie Normak (1935)
Õlgedest tehakse kolmjalg ja pannakse püsti. Siis võetakse süllapikkune puu ja kaks inimest, seljad vastamisi, hoiavad seda üleval. Sellel, kellel selg kolmjala (suudari) poole, püüab suudarit maha lüüa. Teine aga hoiab puud kõrvale. Lõpuks lööb teine ikka suudari maha.
Täisviide
ERA II 87, 359 (32) < Lüganuse khk., Püssi v., Varja k. – Helge Teetlaus, Amanda Teetlaus, Marie Normak (1935)
Tõmmatakse maale jooned.
Visatakse väikese klaasitükiga esimesse ruutu („a“). Siis hüpatakse ühe jalaga „a“-sse. Kui teise hüpata, siis kahe jalaga mõlemasse. Nii tuleb hüpata edasi, kuni jõutakse taevasse. Kui klaasitükk valesti läheb, nimetatakse seda „apsiks“ – siis hakkab teine hüppama. Niikaua mängitakse, kui kõik ruudud on „maju“ täis. Kui on jõutud taevasse, siis visatakse ees ülepää klaasitükk, ning kuhu klaasitükk langeb, sääl on „maja“ (ainult piiridesse). Kumb ruutude sisse rohkem „maju“ saab, see on võitja.
Täisviide
ERA II 87, 364/5 (38) < Lüganuse khk., Püssi v., Varja k. – Helge Teetlaus, Amanda Teetlaus, Marie Normak (1935)