Mängijad istuvad maha üksteise sülle. Üks mängijatest käib ümber ja loeb: „Rii-rii ritku, kaa-kaa katku!“ Tuleb kõige tagumise mängija juurde ja ütleb: „Tere, vanamuur!“ See vastu: „Tere, tere, mis asja?“ – „Ritku.“ – „Kos sa eilatsidse ritku pandsõt?“ – „Kapi otsa pääle.“ – „Kos ta säält jäi?“ – „Must kass ai maha, kirrev kass sei ärh.“ – „Kos es’ ollit?“ – „Külälisi lätsi saatma.“ – „Kos latsõ?“ – „Takan tulli.“ – „Tapnu.“ – „Tapsõ, tapsõ, pugõsi maamulku.“ – „Kaibnu välla.“ –“Kaibsõ, kaibsõ, lapju läts katski.“ – „Mindnu sepäle.“ – „Lätsi sepäle, sepänaine oll paksu putru kiitnü, sepä mao lahki süütnü.“ – „Mine võta siis edekambrist, aga ära sa mu koorepotte putku.“ Ümberkäija läheb esimese mängija juurde ja kaabib ning tõmbab esimest käest, aga see ei pääse lahti. Käib jälle ümber ja ajab sedasama juttu vanamooriga. Teinekord pääseb esimene mängija lahti. See pannakse kõrvale koorepotiks ja iga kord litsub ümberkäija ümber uue koorepoti. Nii kestab mängimine edasi, kuni kord tuleb vanamoori enda kätte. Ümberkäija kütab haigele vanamoorile ritkude eest sauna ning tuleb jälle viimase juurde ja ütleb: „Tere, vanamoor.“ Vanamoor vastu: „Tere-tere, mis asja?“ – „Saun on valmis.“ – „Mis puist?“ – „Haavapuist.“ – „Mõrru.“ Ümberkäija kütab sauna samaviisi ja tuleb jälle tagasi, öeldes: „Kuusepuist“, aga ega vanamoorile passi. Ja nii kõik puud läbi, kuni saun on köetud „meepuist“. Nüüd küsib vanamoor: „Mitme luku takan omma pini’?“ Saunakütja ütleb alguses 10ne, aga vanamoor ütleb: „Veidü“, nii peab see koeri uuesti lukustama. Seni kuni saab lugematu arvuni. Endised koorepotid on nüüd koerad. Nüüd läheb vanamoor ümberkäija saatel sauna. Aga koerad on akna kaudu välja pääsnud ja tormavad ulgudes vanamoori kallale. Suure hädaga pääseb ta viimaks sauna. Saunas tahab ümberkäija vanamoori riidest lahti võtta, ei vanamoor lase. Kuid suure tapelusega saab vanamoor riidest lahti. Ümberkäija tahab vanamoori vihelda, aga see ei lase. Suure hädaga saab ta siiski viheldud. Tahetakse riidesse panna, aga vanamoor jällegi vastu, põgeneb pool ihualasti saunast ning jookseb kodu poole. Koerad tormavad nüüdki vanamoori kallale ja kisuvad teda, kuni ümberkäija jälle koerad keelab.
Täisviide
ERA II 101, 590/4 (3) < Urvaste khk., Linnamäe v., Voonamäe t. – Adele Tarend, Linnamäe algkooli õpilane, s. 1920 (1935)
Jakob, Jakob laadsarus, kiikja, kaakja, kos sa selle paa pannid, kiikja, kaakja, mis ma sulle eila andsin, kiikja, kaakja! Selle külm ära külmat, kiikja, kaakja, selle hall ära hallat, kiikja, kaakja! Ossa viinud, ossa kandnud, kiikja, kaakja, ossa kandnud kamberissa, kiikja, kaakja. Viinud viinakelderissa, kiikja, kaakja, es olõs külm külmätänü, kiikja, kaakja, es olõs hall hallatanu, kiikja, kaakja!
Täisviide
ERA II 101, 597 (5c) < Urvaste khk., Linnamäe v., Voonamäe t. – Adele Tarend, Linnamäe algkooli õpilane, s. 1920 (1935)
„Liiri lõõri lõoke, kus su kulla pesake?“ – „Metsas, kuivanud kuuse otsas.“ – „Kos jäi see kuivnu kuus?“ – „Vanamiis tedä maha ragusi!“ – „Kohe vanamiis jäi?“ – „Kivi takka pugõsi.“ – „Kos kivi jäi?“ – „Merre viirdü.“ – „Kos meri jäi?“ – „Härg teda är jõi.“ – „Kos härg jäi?“ – Maha palli.“ – „Kos tuhk jäi?“ – „Kukk ja kana teda lakka sabitsi.“ – „Kos kukk ja kana jäi?“ – „Taivale lintsi.“ – „Kuis neile sinna järgi saa?“ – „Tulitside tungeldega, vasitside vangerdega, tinatside telgiga, punatsidõ pulkega!“
Täisviide
ERA II 101, 603/4 (10) < Urvaste khk., Linnamäe v., Voonamäe t. – Adele Tarend, Linnamäe algkooli õpilane, s. 1920 (1935)
Võetakse nöör ja asetatakse nii, nagu näha joonisel. Mängijad tõmbavad kapla ikka edasi-tagasi, nagu saega lõigates. Kolmas mängija käib käpukile ümberringi ja küsib üht-teist. Käpukilkäija püüab niiviisi läbi silmuse minna, et teda kinni ei saa tõmmata. Aga kui ta enda kinni laseb tõmmata, ongi rebane käes.
Täisviide
ERA II 101, 604/5 (11) < Urvaste khk., Linnamäe v., Voonamäe t. – Adele Tarend, Linnamäe algkooli õpilane, s. 1920 (1935)
Mängijad on kõik üheskoos lambad. Lambakarjus käib Krantsiga ümber karja ja loeb (pool-lauldes): Mina hoian memme utet, kaitsen taadi karja. Memm tegi mulle uue kuue, seest siiruviiruline, päält kullakarvaline. Ei näe, ei kuulõ, kunas susi karja tulõ. Esi heidä tutto, pane pää põhku. Krants, kae sa karja perrä, et susi lambid är ei vii!“ Nüüd heidab lambakarjus magama. Selle aja sees tuleb hunt ja viib ühe lamba ära. Krants hakkab haukuma ja karjane ärkab üles. Loeb lambad üle ja leiab ühte lammast puudu. Nüüd karjus Krantsi trahvima: „Misperäst sa es kae karja perrä, lasid soel lamba ärä viiä.“ Nüüd loeb karjus edeotsast oma salmi ja heidab jälle magama. Hunt viib jälle ühe lamba ära. Ja kui kõik lambad on hundil ära viidud, läheb Krants karjusega lambaid otsima. Karjane hüüab: „Ute, ute, tulge kodu!“ Soel on muidugi lambad murdmata, lambad kuulevad karjase häält ning hakkavad määgima ja tulevad joostes karjase juurde.
Täisviide
ERA II 101, 610/1 (18) < Urvaste khk., Linnamäe v., Voonamäe t. – Adele Tarend, Linnamäe algkooli õpilane, s. 1920 (1935)
Kompvekipaberitest tegid lapsed kurumune. Paberid lõiguti mitmesugusteks ja pistetakse peaga rukkikõrs keskelt läbi ning kõrs pistetakse kartulisse. Kartulisse pisteti niisuguseid mitukümmend tükki, nii et ümmargune saab. Peale selle pannakse kartuli järele nöör ja nööriga riputatakse toalakke, kus ta laste rõõmuks sooja õhu tõttu ümber enese keerleb.
Täisviide
ERA II 101, 635 (53) < Urvaste khk., Vaabina v. – Adele Tarend, Linnamäe algkooli õpilane < Eliise Kuntsi, s. 1889 (1935)